Lambot: linna juht ei pea olema tuntud poliitik

«Üha enam inimesi ei usugi enam, et erakonnad võiksid saada läbi ilma vusserdamata. Niisamuti on sisuline ja mõtteline pool Eesti poliitikast peaaegu kadumas,» leiab poliitikasse pürgiv Lambot. «Liiga vähesed poliitikud võtavad järjekindlalt sõna, tehes sisukaid ettepanekuid ja rääkides ideedest.»

Lambot toetub Andres Herkel arvamusele, et apoliitilise linnapea ametissepanek on ainus realistlik tee Tallinna linnavõimu radikaalseks reformimiseks. «Ehk teisisõnu, parteistatud linnajuhtimise muutmiseks tuleb korraga terve saba maha raiuda, mitte seda jupikaupa tükeldada. Parteistumisest ei pääse, kui mõni teine suurerakond saaks võimule ja jätkaks selgeks õpitud trikke,» leiab ta.

Usk muutusteks saab Lambot hinnangul lähtuda eelkõige kogukondlikult tasemelt, kodanikke tuleb otseselt julgelt kaasata Tallinna juhtimisse. «Linna juht ei pea sugugi olema tuntud poliitik, ammugi mitte erakonna juht, see tekitab huvide konflikti ja tähendab parteilistele kohtadele määramist linnavalitsuses.»

Hoopis linnavolikogu esimees võiks Lamboti meelest tulevikus olla linna poliitiline juht ehk nime poolest isegi linnapea. «Poliitiline mõõde ei kaoks kusagile, pealegi on linnavolikogul volikogu juhi üle teatud kontroll, mis välistaks isetegevuse,» leiab ta.

«Linnavalitsus olgu aga oma ala spetsialistidest koosnev administratiivne üksus, mis viib ellu volikogu poliitilist tahet,» pakub Lambot. «Tallinna linnavalitsus on suur, ligi 2000 töötajaga organisatsioon ja on täiesti vastutustundetu pakkuda linnakodanikele teenust, kus iga nelja aasta järel eksisteerib tööd halvav risk, et suur osa linnavalitsusest vahetatakse välja.»

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik konkursi teel valitud Tallinna linnapea oleks Lamboti sõnul eeskuju teistele omavalitsustele, et parteilist survet piirata. «Parteiline juhtimine ja poliitilised mängud peavad väärikas hansalinnas lõppema.»