/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/05/17/1762288t1h1ff2.jpg)
Kaitsepolitseiameti uus juht Arnold Sinisalu avas oma kirjalikus usutluses Postimehele, mida ta arvab plaanist kärpida kapo menetlusõigusi, kas ameti sees käärib ja millise lähenemisega ta järgmiseks viieks aastaks kapo juhiks asub.
Sinisalu: tahan kaitsepolitseis evolutsiooni, mitte revolutsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis põhjustel otsustasite siseministri ettepaneku asuda kapo juhi kohale vastu võtta?
Mina näen ettepanekus tunnustust organisatsiooni senisele tööle. Kes on kord juba valinud töö kaitsepolitseis, ei saa valida ainult kergeid tööülesandeid. Kui mulle on märku antud usaldusest, siis ei leidnud ma põhjust keelduda.
Kaitsepolitsei praegune juht on mittejätkamise põhjusena toonud selle, et organisatsioon vajab tuulutamist. Kas jagate seda arvamust ja miks?
Tasub tähele panna, mida Raivo Aeg on öelnud ja mida mitte. Mõistan tema otsust järgmiseks ametiajaks kandideerimast loobuda, see oli tema isiklik valik. Küsimus ei ole organisatsiooni tuulutamises, nagu teie seda nimetasite.
Meedias on väidetud, et kaitsepolitseis pikemat aega vastasseis nn luure- ja uurimisvaldkonna vahel. On see nii või mitte ja mida tuleks teie meelest teha, et organisatsiooni käärimine lõpeks?
Eks meedia üritab ikka asju huvitavamaks teha. Need spekulatsioonid näitavad pigem seda, kui vähe meedia kaitsepolitsei siseelust teab. Alustame sellest, et kaitsepolitseis on tegelikult rohkem kui kaks valdkonda, mis kõik töötavad ühe eesmärgi nimel - see on riigi ja rahva kaitsmine ning põhiseadusliku korra tagamine. Võtame näiteks pantvangide vabastamise Liibanonis. Kuhu valdkonda selle siis taolise käsitluse järgi peaks paigutama ja kuidas oleks võimalik selliseid operatsioone mingi sisemise vastasseisu tingimustes edukalt läbi viia?
Ma ei väida, et meie töötajad ainult üksteisele naeratavad ja päid silitavad.
Ma ei väida, et meie töötajad ainult üksteisele naeratavad ja päid silitavad. Ei, nõudlikud ollakse nii iseenda kui kolleegide suhtes ja see viibki edasi. Eesmärk on see, mis ühendab.
Organisatsioonisisesed rahulolu-uuringud näitavad, et meie ühised eesmärgid on töötajatele südamelähedased ja see on ka põhilisi motiive, miks inimesed meil töötada tahavad. Kokkuvõtvalt: valdkondadevaheline vastasseis on müüt ja pahatahtlike isikute soovunelm.
Kuidas suhtute plaani kärpida uurimisasutuse menetlusõigusi?
See on tegelikult laiem küsimus kui ainult kaitsepolitsei pädevus kriminaalmenetluses. Julgeolekut ohustavad süüteod on väga valdavas osas peitkuriteod, mille edukas uurimine eeldab varjatud teabe kogumist. Professionaalina olen menetlusõiguste kärpimise vastu, tegemist on aga eelkõige õiguspoliitilise küsimusega. Kaitsepolitsei täidab seadust. Menetlusõigus on meie kohustus, mitte privileeg.
Mis on teie eesmärgid kapo peadirektorina? Kas süsteem või prioriteedid lähema viie aasta jooksul muutuvad kuidagi?
Nagu juba öeldud, võtan kaitsepolitsei seest peadirektori määramist tunnustusena kaitsepolitsei senisele tööle ja valikutele. Olen rohkem evolutsiooni kui revolutsiooni poolt, nii et ka meie prioriteedid sõltuvad julgeolekuolukorra arengutest. Seni, kui ei muutu Eesti geograafiline asend, ei muutu tõenäoliselt ka meie peamised julgeolekuohud.
Loomulikult on kaitsepolitsei organisatsioonina pidevas muutumises, kuid toimivat süsteemi ei hakka ma kindlasti lammutama ega tühja koha pealt peamisi ülesandeid ja plaane muutma. Küberjulgeolek toob väljakutseid nii kaitsepolitseile kui riigile tervikuna. Kindlasti tuleb palju vaeva näha mõjutustegevusega seotud probleemistiku lahendamisel. Üks olulisemaid küsimusi on Eesti riigi eesistumine Euroopa Liidus 2018. aastal.