Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/06/13/1827920t1h7b8e.jpg)
Eesti koolielu korraldust kohati põhimõtteliselt muutvad kümned parandused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kerkisid ühtäkki avalikkuse ette, kui Mart Laar oli küsinud, kas see valitsus ikka peab püsima. Kus on valitsuses ebakõla? Käepärast oli võtta parasjagu riigikogu kultuurikomisjonis vaieldav parandatud kooliseadus. Ootamatult ilmnes, et nii valitsejail kui ka opositsionääridel on parandatud kooliseadusest kohe väga erinevad arusaamad, kuigi parandusi on ette valmistatud ja vaetud juba mitu kuud.
Poliitikute väljaütlemistest paistab, et kõigil on hirmus mure koolide tugispetsialistide pärast. Kes nende töö eest maksma peab – kas riik või kohalik omavalitsus? Kuigi sadade miljonite eurode haridusraha sees moodustab psühholoogide, eripedagoogide, logopeedide ja sotsiaalpedagoogide palk pisikese osa, pakub teema poliitikuile suurepärase võimaluse valimiste eel tõestada, kui raevukalt nad kohaliku võimu õiguste eest võitlevad.