/nginx/o/2013/06/13/1827064t1h55e2.jpg)
Russalka juures asuv Tallinn vanim supelrand tuleks ametliku rannana taastada, leiab linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske.
Juske: Tallinna vanim supelrand tuleks taastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Juske sõnul on Kadriorus ametlik supelrand asunud juba 1812. aastast. «Kuigi see 20. sajandil tegevuse lõpetas, armastavad tallinlased seal jätkuvalt päikest võtta ja ujumas käia. Linnavalitsuse peamine vastuväide ametliku supluskoha taastamisele on, et rand asub sadamale liiga lähedal. Näiteks Stroomi rannas on sadam täpselt sama kaugel,» märkis Juske.
«Keset linna asuv korralik supelrand tõstaks kindlasti Tallinna atraktiivsust. Kui õnnestub säilitada ka vanas Kalasadamas asuv liivarand, oleks meil südalinnas lausa kaks kohta, kus meres ujumas käia,» rõhutas linnavaolinik.
Juske esitab täna linnavolikogu istungil abilinnapea Arvo Sarapuule arupärimise, kus soovib teada, kuidas plaanib linnavalitsus tagada sel suvel Russalka rannas heakorra ja rannavalve. Samuti soovib linnavolinik teada, milliseid samme kavatseb linnavõim astuda vanima supelranna ametlikuks taastamiseks.
Vene impeeriumi esimene merekuurort alustas Kadriorus tegevust 1812. aastal, mil Georg Witte avas lõbustus- ja kümblusasutuse oma Wittenhofi (Wittenau) suvemõisas. Kadrioru pargi lähikonnas asunud kompleksi kuulusid 1814. aastal valminud võõrastemaja koos tõllakuuri ja hobusetalliga, samuti supelmajad mere kaldal. Seal on suvitanud ka Vene keisrikoja liikmed.