Linde: suur ja parem osa arendusjuhte on teinud oma tööd ausalt

Astok märkis Postimehes ilmunud arvamusloos, et kui Linde juhitav ja tublit tööd tegev töörühm on jõudnud välja selgitada, et vähemalt kolmes partei 17 piirkonnast on arendusjuht loonud partei liikmetele sisevõrku libakontosid ja nende kaudu hääletanud, siis see tähendab, et juba praeguse seisuga on iga kuues arendusjuht kaabakas.

Astok lisas, et ei taha kuidagi uskuda, et just Reformierakonna arendusjuhtideks satuvad ainult eriti kehvade kõlbeliste omadustega ning ilma igasuguse au- ja häbitundeta inimesed, kuigi statistika näib seda kinnitavat. «Pigem näib see kõik viitavat mingile süsteemsele lähenemisele või süsteemsele veale. Millisele? Ma ei tea,» kirjutas ta.

Linde ütles Postimehele, et on veendunud, et suur ja parem osa arendusjuhtidest on teinud oma tööd ausalt ja südamega. Tema sõnul oli Võru ja Lääne-Viru piirkonna arendusjuhtide tegevus osa samast süsteemist ning Viljandimaa arendusjuht viis pettusi ellu «omaenese tarkusest». «Milles siis teised arendusjuhid süüdi on, kelle kohta meil sellised andmed puuduvad? Ma ei näe küll praegu alust, miks peaksime teisi arendusjuhte mitte usaldama,» märkis ta.

Linde sõnul on arendusjuhi ülesanne olla oma maakonnas maakonnaorganisatsiooni juhi parem käsi ja abiline, kes korraldab kohapealset parteielu. «See, et nad formaalselt on kontori palgal, ei tähenda, et kontor iga päev käiks ja kontrolliks ja neile tööülesandeid annaks. Olen ka ise olnud maakonnajuht ja tean täpselt, kui tihedalt on vaja maakonnajuhil arendusjuhiga koos töötada,» lausus ta.

Linde kinnitas ka, et uusi pettusekahtlusi ei ole praegu ilmnenud. Töörühm tegeleb tema sõnul oma lõppraportiga, mida esitletakse Tallinnas laupäeval erakorraliselt toimuval volikogul. Raportis teeb töögrupp ka oma ettepanekud, millega näiteks soovitatakse loobuda sisevalimistel võimalusest end Facebooki või kontorist saadud paroolide abil identifitseerida.

Vastates küsimusele, kas ta peab vajalikuks ka uute juhatuse valimiste korraldamist, jäi Linde ettevaatlikuks. «Las kõigepealt tuleb volikogu kokku, teeme e-hääletuse süsteemi korda ja siis vaatame juba edasi, kui oluline ja vajalik see on,» lausus ta ja lisas, et välistada ei saa loomulikult ka uusi valimisi, kuid see peab olema erakonna enda otsus.

«Eesmärk on loomulikult tagada erakonna usaldusväärsus, meie valimiste usaldusväärsus ja juhatuse legitiimsus. Aga see ei tähenda, et me nüüd kohe homme peaksime kogu praeguse juhatuse legitiimsuses täielikult kahtlema hakkama. Võtame samm-sammult,» ütles Linde.

Reformierakonna sisevalimispettusi uuriv töörühm on seni tuvastanud 39 hääletuspettuse juhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas, kokku on seega manipuleeritud 4,75 protsendiga tänavustel sisevalimistel antud häältest.