Valimiste eel leitakse Tallinna joogiveevarudele järjest uusi kasutusalasid

Mai alguses tegi reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv Tallinna Veele ettepaneku, et Ülemiste järve ääres kulgeval korralikul kruusateel võiksid inimesed jalutada, joosta, jalgrattaga sõita ja harrastada muid veega otseselt mitte kokku puutuvaid tegevusi.

Kõivule sekundeeris eile Kesklinna vanem Mihhail Korb, leides et Ülemiste järvest võiks kujundada populaarse ujumiskoha. Korb meenutas, et Paunküla veehoidlas, mis on Tallinna joogivee varuveehoidla, on ujumine ja kalapüük lubatud.

«Vaid sisepõlemismootoritega veesõidukid on Paunkülas keelatud, kuna on aru saadud, et üks lekkiv mootor võib veepuhtusele tekitada suurema kahju kui sada suplevat inimest. Jällegi – Ülemiste puhul räägitakse, et inimesed määrivad veel ära, kuid hirmust, et üks lennuk oma kütusepaagid sellesse tühjendab, eelistatakse mitte rääkida,» tõdes Korb.

Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp täpsustas, et tegelikult ei tohi ka Paunküla veehoidlas ujuda ega kala püüda. See, et seda seal karistamatult teha saab ja mõni inimene võib-olla polegi piirangutest teadlik, on pigem kohaliku omavalitsuse tegematajätmine.

Topp lisas, et veefirma pakkus Kõivule kui riigikogu keskkonnakomisjoni liikmele võimalust külastada Tallinna Vee emaettevõtet United Utilities Suurbritannias. «Seda selleks, et Tõnis Kõiv, nii riigikogu liikmena kui riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena saaks seeläbi parema arusaama kõigist riskidest ja võimalustest, mis kaasnevad joogiveeallika avamisega avalikuks kasutuseks. Sellest kuidas on olukord lahendatud Suurbritannias, näeme, et tõepoolest on võimalik lubada joogiveeallikatele ligipääsu, aga seda vaid juhul kui on tagatud kõik tehnilised, keskkonna-, tervise- ning ohutusnõuded. Seetõttu aitaks külaskäik Suurbritanniasse riigikogu liikmel mõista, kas muudatused seadusandluses on asjakohased. Nii meile kui United Utilities’ile on äärmiselt oluline, et otsused tehakse ainult võttes arvesse kõiki olulisi aspekte,» kinnitas Topp.

Kui Tallinna Vesi on vähemalt sõnades diskussiooniks avatud, siis terviseamet on palju resoluutsem. «Terviseamet ei jaga Tallinna Kesklinna vanema Mihhail Korbi arvamust selle kohta, et tallinlaste peamise joogivee reservuaari võiks supluskohana kasutusele võtta,» teatas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Ta selgitas, et esiteks ei võimalda seda kehtiv veeseadus, milles ei määratleta Ülemiste järve kallast kallasrajana, vaid sanitaarkaitsealana, kus võib viibida vaid tööülesandeid täitev piiratud isikute ring.

Teiseks suureneks inimeste lubamisega veekogu äärde järve reostuse risk ja kasvaks erinevate vette sattuvate tehisainete hulk. «Tekkiv reostus oleks toitaineks erinevatele veeorganismidele ning võiks viia bakterite massilise arenguni järves. Lisaks suureneks seoses toitainete hulga suurenemisega sinivetikate vohamise oht. Sinivetikad toodavad toksiine, mis võivad joogivette sattudes põhjustada tervisehäireid või mürgistusi inimese organismis,» selgitas Saluri.

«Lühidalt öeldes, õiguslik alus Ülemiste järve kallasraja avamiseks puudub ning terviseamet ei toeta järve ja selle ümbruse avamist avalikuks kasutamiseks,» oli ta resoluutne.