Ojasalu: Reformierakonna hääletussüsteemi jäeti ilmselt teadlikult tagauks

Ojasalu ütles Postimehele, et Reformierakonna liikmed on juba ammu rääkinud, et erakonnas saab elektrooniliselt hääletada, kuid tema eeldas, et hääletada saab mandaadi olemasolul. «Igasugune erakonna sisedemokraatia töötab tavaliselt põhimõttel, et organisatsiooni madalamates tasemetes nagu piirkonnad või osakonnad valitakse delegaadid, kes lähevad siis üldkogule ja seal valitakse erakonnale juhtorganid. Minu jaoks oli kõige üllatavam see, et [Reformierakonnas] võib iga suvaline isik hääletada,» lausus ta.

Ta märkis, et iseenesest ei pea muidugi hääletamiseks kogunema ühte saali ja sedeleid urni laskma, vaid valimisi on võimalik korraldada ka elektroonselt. Reformierakonnas kehtiv kord tähendab tema sõnul samas, et hääletusel osalemiseks ei pea liige olema ise erakonna tegevusega isegi kursis. «See tähendab, et elektroonilise hääletamise sisuline mõte tundub küsitav. Kui sa ei ole asjaga kursis, siis mikspärast sul see võimalus hääletada on?» küsis Ojasalu.

Ojasalu märkis ka, et kui ajakirjanduses on kirjeldatud, kuidas hääletamiseks ühe võimalusena kasutatavate paroolide jagamine toimub, siis temale jääb mulje, et sellisesse infotehnoloogilisse lahendusse on jäetud algusest peale teadlikult tagauks. «See oli teatud hulgale inimestele teada, et selline võimalus on olemas, ja ilmselt seda tagaust siis teatud ringkondades kasutati,» lausus ta, lisades, et see on tema «absoluutselt isiklik vaade».

Ojasalu ütles, et kui tema oleks sellises olukorras, kus on tegeletud olulise protseduurilise rikkumisega, ütleks ta kohe, et igal juhul tuleb kogu tulemus annulleerida ja korraldada uued valimised. «Kui ma olen veendunud, et mul on olemas erakonna liikmete toetus erakonna esimehena või juhatuse liikmena, siis ei ole ju mingit probleemi see uuesti vormistada, aga teha seda siis juba korrektselt, et ei oleks küsitavusi,» lausus ta.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Ojasalu lisas, et tema jaoks on Reformierakonnale üldse viimasel ajal omane käitumine mõistetamatu, kuid kuna ta pole selle erakonna liige, ei saa ta teha neile ka mingeid surveavaldusi. «Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poolelt kindlasti me selle teemaga tegeleda ei saa,» ütles ta.

Reformierakonna sisevalimispettusi uuriv töörühm on seni tuvastanud 39 hääletuspettuse juhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas, kokku on seega manipuleeritud 4,75 protsendiga tänavustel sisevalimistel antud häältest. Töörühm koostab oma tegevusest lõppraporti, mida arutab laupäeval erakorraliselt kogunev Reformierakonna volikogu.