Korb: Ülemiste järve võiks avada suplejatele

Silmariivava traataiaga piiratud Ülemiste järv tuleb linnarahvale puhkamiseks anda. Nõuka-aegne hirm, et inimesed hakkavad massiliselt oma joogivett solkima, pole põhjendatud, kõnelevad vaba maailma kogemused.

Järve avamise vajalikkusest saab aru igaüks, kes mõistab, et kuigi suur suvi on jõudnud juba otsapidi kesklinnagi, ei ole pealinlasel võimalik end rannas värskendada – Stroomi rannas on merevesi endiselt 15 ja Pirita rannas vaid 16 kraadi soe.

Kuid näiteks Harku järves on veesoojust koguni 23 kraadi! Järved lihtsalt soojenevad kiiremini. Ja kellele meist ei meenuks eelmine suvi, mil Tallinnas merevesi mõnusa veessolberdamiskraadini ei jõudnudki soojeneda – enne tuli sügis kätte. Ja ometi on meil siin kesklinnas üks täiesti ideaalne supluskoht olemas – seesama Ülemiste järv!

Kas keegi üldse on mõelnud, miks on Ülemiste järv tara taha peidetud? Siin ei saa muud põhjendust olla kui see kõige levinum – sest see järv on ju aastakümneid tara taga olnud. Mingit ohtu järve kaldal liiklevad ja järves suplevad inimesed tallinlaste joogiveele ei põhjusta. Pigem tuleks karta sadu üle järve startivaid-maanduvaid lennumasinaid ja tuhandeid nii Järvevana teel kui ka Tartu maanteel liiklevaid maismaasõidukeid.

Targad inimesed teavad rääkida, et maailma joogiveereservuaaridest on vaid murdosake suletud ja senised kogemus on näidanud, et veehoidla rahvale avamine ei muuda vee seisundit karvavõrdki. Ülemistes on tohutu kogus vett, seda ei õnnestu rikkuda ühel, tuhandel ega isegi mitte sajal tuhandel inimesel.

Tervelt 960 hektari ehk 9,6 ruutkilomeetri suurune Ülemiste järv on Eesti looduslikest siseveekogudest suuruselt kolmas, jäädes alla vaid Peipsile ja Võrtsjärvele. Kui lisame nüüd pindalale ruumala – Ülemiste järve keskmine sügavus on 2,5 meetrit (suurim sügavus 6m), saame tulemuseks, et Ülemiste kallaste vahel on pidevalt loksumas 24 miljonit kuupmeetrit vett! Seda on nii palju, kui kogu Tallinna linn aastas tarbib! Ei usu mina, et suplevad inimesed, olgu neid siis pealegi lausa mitu tuhat, suudaks kolme suvekuuga sellise koguse vett ära reostada. Aga võib olla olen ma ka paadunud optimist.

Veel üks argument – kuna Ülemiste järve suubuvad Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja ja Ruunaoja, millest ükski ei ole inimtegevusele suletud, kaasa arvatud põllumajandusele jms tööstusreostusele, ei ole ka pelk järve sulgemine mu meelest kuigi mõttekas.

Vee puhtusest rääkides on võtmesõnaks ikkagi vee puhastamine, mitte selle valvamine. Muide, Tallinna joogivee varuveehoidla on Paunküla veehoidla Ardus ning selles on lubatud nii ujumine kui kalapüük. Vaid sisepõlemismootoritega veesõidukid on keelatud, kuna on aru saadud, et üks lekkiv mootor võib veepuhtusele tekitada suurema kahju kui sada suplevat inimest. Jällegi – Ülemiste puhul räägitakse, et inimesed määrivad veel ära, kuid hirmust, et üks lennuk oma kütusepaagid sellesse tühjendab, eelistatakse mitte rääkida.

Seega, mina pooldan igal juhul järve avamist rahvale ning usun, et ainus põhjus, miks seda tehtud pole, on see, et järve haldav AS Tallinna Vesi on lihtsalt niiviisi harjunud. Absurdne situatsioon – järvel on aed ümber ja seda käsutab oma suva järgi erafirma. Ma olen päris palju maailmas ringi rännanud, kuid sellist asja pole veel kusagil kohanud, et kesklinnas oleks tuhande hektari suurune keeluala! Võrdluseks, terve Mustamäe linnaosa on väiksem kui Ülemiste järv.

Tõsi küll, olukord on vist veidi juba paranemas, näiteks ilmus mai viimastel päevadel Postimehes üks artikkel, milles räägiti, et aprilli lõpus kirjutas riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv Peetri aleviku esindajate nimel aktsiaseltsile Tallinna Vesi kirja, et teada saada ettevõtte seisukoht Ülemiste järveäärse ala osalise avamise osas ning et inimestele antud vastuses on ettevõte nõus vastavaid võimalusi kaaluma.

ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith väljendas Peetri aleviku inimestele antud vastuses põhimõttelist nõusolekut vaadata üle võimalused järveäärse ala osaliseks avamiseks, kuid rõhutas siiski ka erilist tähelepanu vajava puhastusjaama kaitsmise tähtsust. Loodame siis parimat!