Ainulaadsest vangitornist avaneb imeline vaade vanalinnale

Malemaja vastas asuv torn on unikaalne selle poolest, et alumisel korrusel ei olnud algselt ühtegi ust, vaid paks müür ümberringi. Ainult laes oli üks pisike aken. «Kõige hullemad vangid, kelle kuriteod olid kõige suuremad, lasti laes oleva luugi kaudu alla. Kuna esimesel korrusel oli pime, niiske ja üldse väga halvad tingimused, siis jäi vang seal tavaliselt juba paari aastaga nõrgaks. Kellelgi seal siiski surra ei lastud, sest niisugusel puhul oleksid pidanud valvurid ise põrguauku laskuma ja koolnud kurjategija säilmed ära koristama. Nii tõmmatigi vangid sealt hinge vaakuvatena, kuid siiski veel elusatena välja,» rääkis tornis töötav vanalinnapäevade vabatahtlik.

Need vangid, kelle karistus oli kergem, istusid vangitorni teisel korrusel. Sealgi polnud elu meelakkumine, sest vangid olid ketiga seina külge aheldatud. Kett aga oli õnneks vähemalt paari meetri pikkune, nii et neil oli võimalus liikuda ukses oleva toiduluugi või vastasseinas asuva käimlat asendava augu juurde.

Torni kolmandal korrusel oli vangivalvurite ruum, kus olid ka kaminad. Neljas korrus ehk katus on müüriga ümbritsetud ning see oli kaitseotstarbeline. Tänapäeval avaneb hambulise müüri piludest seninägemata vaade vanalinnale. Nii on ühest pilust võimalik heita pilk naabertänavas asuva Okasroosikese lossi tornile. Teisest tühimikust on näha Vene tänaval asuva Nikolai kiriku kellatorni sisemus.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on torni kasutamist siiani takistanud just tema unikaalne ehitus. Nimelt lõpeb torni teisele korrusele viiv trepp just seal, kus kolmandale korrusele viiv trepp peaks algama. Selle asemel on tühimik, kuhu torni töötaja asetab redeli, mida mööda saavad huvilised kolmandale korrusele ronida. Kolmandalt korruselt neljandale viib jälle vanalinna oludes tavaline järsk kivitrepp.

Nüüd on Dubovikul valminud projekt, kuidas torn alaliselt külalistele avada. «Eemaldatav trepp alaliseks kasutamiseks ei sobi. Meie projekt näeb ette võimaluse siseneda torni kolmandale korrusel kõrvalmaja koridoris oleva trepi kaudu. Seal on ukseava olemas, aga see on praegu kinni müüritud. Kui see lahti teha, siis annab ka päästeamet nõusoleku torni ülemistele korrustele inimesi lubada,» rääkis Dubovik.

Bremeni torni avamine võib teoks saada ülejärgmisel aastal, sest järgmisel aastal on muinsuskaitse prioriteediks bastionikäikude varem vee all olnud osa avamine. «Siis on bastionikäikude ja Neitsitorni kompleksis tööd lõpule viidud ja Bremeni torni avame tõenäoliselt 2015. aastal,» arvas muinsuskaitsja.

Nii pannaksegi pärast vanalinnapäevade lõppu torni uksed jälle teadmata ajaks lukku. Seetõttu soovitas Dubovik huvilistel vanalinnapäevade jooksul tornis ära käia, sest järgmist võimalust tuleb ilmselt tükk aega oodata.