Politoloog: Ansip püüdis korraga istuda kahel toolil

«Seal olid kõik asjad koos, ühelt poolt nii valimisreklaam kui ka rahva rahustamine, et kõik asjad on kontrolli all ja me teeme kõik selleks, riik ei läheks pankrotti,» ütles politoloog Rein Toomla. Ta iseloomustas peaministri eilset telepöördumist kui katset istuda korraga kahe tooli peal.

«Ta tegelikult ongi kahe tooli peal, on nii peaminister kui erakonna esimees,» lisas Toomla. Kui Ansip oleks soovinud pöörduda kui peaminister, siis oleks ta eetriaja saamiseks Toomla sõnul ilmselt pöördunud rahvusringhäälingu poole. Kuna aga esinemist saab tõlgendada ka kui valimisreklaami, siis rahvusringhääling seda näidata ei oleks saanud.

Politoloogi sõnul pole midagi imelikku selles, kui riigi tippjuhid pöörduvad tele-eetri vahendusel rahva poole ja seda on varemgi tehtud.

«Riigi esimesed mehed esinevad ikka oma sõnumitega rahva ees ja keegi ei pea ju seda valeks, kui seda tehakse aastavahetuse kandis. Miks mitte kutsuda inimesi valimistel osalema,» tõdes Toomla.

Püüe rahvaga suhelda

Teise politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul esines Ansip eile pigem valitsusjuhina ja kõne põhisõnumiks oli üleskutse «Ärge kaugenege Eesti riigist». Üleolevat eneseõigustust, mis on muidu Ansipile ja Reformierakonnale iseloomulik, oli Saartsi hinnangul selles kõnes oodatust palju vähem.

«Kahtlemata on Eestis praegu kriisisituatsioon, kuid kas tegemist on sellise erakorralise olukorraga, kus peaminister peaks otse rahva poole pöörduma, on küsitav,» lisas politoloog.

Ta pakkus välja, et ilmselt lähtuti esinemise puhul rohkem lähenevate valimiste kontekstist. «Ühtlasi on valitsuse juhtpartei aru saanud, et rahvaga tuleks rääkida ja oma otsuseid rohkem selgitada. Langevad reitingud kõnelevad selle vajalikkusest vägagi selget keelt,» toonitas ta.

Ootamatu pöördumine

Peaministri kõne kommentaaride saamisega oli keeruline, kuna mitmed politoloogid tunnistasid, et seda kõnet telest ei jälginud. Nad tutvusid selle tekstiga hiljem.

Koolitaja ja PR-eksperdi Aune Pasti sõnul võib seda seletada sellega, et ei oodatud erakorralist pöördumist.

«Erakorralisus on muutunud meile normaalseks olukorraks ja me ei tajunud, et oleks vaja mingit erakorralist pöördumist,» põhjendas ta.

Ta tõi näiteks loodusõnnetuse puhul riigipea poolt tehtava pöördumise, mida kuulates inimesed loodavad kuulda, mida teha olukorra parandamiseks. «Siis see [pöördumine - toim] on märgilise tähtsusega, aga kuna praegu on pinged nagunii üleval tänu majanduslangusele, siin vahele valitsusevahetus, lisaks veel eurovalimised, siis mina ei tea, mis on see, mis tähelepanu köidaks,» tõdes ta.