/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/03/22/335904t1hce7a.jpg)
Valitsus kinnitas täna koolidele uued tervisekaitsenõuded, mis panevad paika normid koolide sisekliima, valgustuse, temperatuuri ja muud sellise kohta, mis mõjutavad laste tervist.
Koolid said uued tervisekaitsenõuded
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõuded tulenevad uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning uuendavad viimati kümme aastat tagasi vastu võetud määrust, ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
Rõivas märkis, et täiesti uuena lisati määrusse nõuded keemiakabinetile, mis on peamiselt seotud tööohutusega, samuti radooniohutuse normid. Uued normid kehtestati ka õpperuumide siseviimistlusmaterjalidele ning lubatud müra kohta.
«Lisaks kehtestati uutele koolidele nõue, et õpperuumis peab olema vähemalt kaks ruutmeetrit pinda õpilase kohta, senine on 1,7 ruutmeetrit. Rõhutan, et see hakkab kehtima üksnes nendele koolimajadele, mida praegu alles planeeritakse või ehitatakse. Kõiki olemasolevaid, sealhulgas näiteks ajaloolisi koolimaju, ei ole võimalik ega ka ratsionaalne selliselt ümber ehitada. Tuleb ka arvestada, et eriti just vanades majades on neid näiteid, kus põrandapinda võib olla 1,7 või 1,8 ruutmeetrit, aga seda kompenseerivad kõrgemad laed. Nii et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest ning riigi ja omavalitsuse võimalustest,» rääkis minister.
Ta rõhutas, et selleks, et nõuded oleksid päriselus rakendatavad, on nendega vastavusse viimiseks antud päris pikad üleminekuajad.
Mõned kohustused tekivad siiski kohe ka kõigile koolidele. Rõivas tõi näiteks selle, et klassiruumis ei tohi ruumi temperatuur olla alla 18 kraadi. «Ma arvan, et see on igati põhjendatud, et lapsed koolis ei külmetaks, sõltumata sellest ilmast, mis väljas on. Mina mäletan oma koolipõlvest Õismäel küll seda, et tuli aeg-ajalt tunnis ka jopega istuda ja ma arvan, et keegi meist ei taha taha, et meie lapsed peaksid samades oludes koolis käima.»
«Nõuded annavad selge sihi omavalitsustele, kui uusi koolimaju planeeritakse, siis on selge määrus aluseks võtta. Me ei eelda, et koolid peaksid kohe hakkama midagi ümber tegema,» kinnitas sotsiaalminister.
Vajalikud investeeringud ruumide nõuetega vastavusse viimiseks tuleb koolidel ja omavalitsustel teha nendest allikatest, kus varasemadki vajalikud parandused või arendused. Eraldi mingit eelarverida selleks Rõivase sõnul muidugi ei looda.