Kohus ei vabastanud eluaegset vangi

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul leidis kohus, et arvestades Oleg Pjatnitski poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Pjatnitski on mitmel korral karistatud väga raskete kuritegude eest - kahe tapmise ja ühe üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis kohtu hinnangul näitab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole tema suhtes õigustatud.

Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on Pjatnitskil järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aastat jooksul on 25-40 protsenti, leidis kohus.

Samuti ei toetanud Pjatnitski tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist prokurör.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Veera Kremez märkis eelmisel nädalal kohtus, et Pjatnitski kõik kuriteod vägivaldsed, lisaks ka vägistamine ning ta vägivaldsuse aste pole muutunud, sooritatud on kaks tapmist.

Põhjusteguriks on valdavalt olnud suutmatus lahendada oma probleeme. Enne vangistust toime pandud kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

«Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leian, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega,» leidis prokurör.  

Pjatnitski (53) on istub varguse eest vangis alates 1983. aastast, vanglas toimepandud tapmiste eest sai ta 1992. aastal surmanuhtluse. 1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.

Seaduse kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.