/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
Harju maakohus arutas täna eluaegse vangi Oleg Pjatnitski enne tähtaega vanglast vabastamist ning teeb selle kohta määruse 30. mail, Pjatnitski osales istungil telesilla vahendusel Tallinna vanglast.
Kohus otsustab eluaegse vangi vabastamise neljapäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Veera Kremez märkis kohtus, et prokuratuur ei toeta Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabanemist.
«Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Kaks rasket isikuvastast kuritegu on toime pandud vanglas,» ütles ta.
Kremezi sõnul on kõik isiku kuriteod vägivaldsed, lisaks ka vägistamine, vägivaldsuse aste pole muutunud, sooritatud on kaks tapmist.
Põhjusteguriks on valdavalt olnud suutmatus lahendada oma probleeme. Enne vangistust toime pandud kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
«Isik on kõrgohtlik avalikkusele,» ütles Kremez. Isik on tapnud kaks inimest ja raskelt vigastanud ühte inimest.
«Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leian, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.»
Kohus ütleb oma seisukoha 30. mail, ütles Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots Postimehele.
ERR Uudiste andmetel sai alates 1983. aastast varguse eest vangis istuv Pjatntski (53) vanglas toimepandud tapmiste eest 1992. aastal surmanuhtluse.
1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.
Seaduse kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.