Reinsalu: piirileping ei pea reguleerima majandusküsimusi

«Täie kindlusega toetasime piirilepingu menetluse jätkumist ning see peab lähtuma õigusliku järjepidevuse põhimõttest,» kirjeldas Reinsalu IRLi volikogu otsust.

«Soovime, et valitsus arutaks veekasutuse, laevanduse ja muid majanduspiiriga seotud küsimusi, need peaksid saama reguleeritud järgnevais dokumentides, mitte piirilepingus, aga tööd tuleks alustada nendega kohe,» sõnas Reinsalu.

Reinsalu ütles, et IRL soovib, et lähiajal riigikogus oluliselt tähtsa küsimusena arutataks piirilepinguga seonduvat.

«Meile on tähtis, et Tartu rahu jääb jätkuvalt Eesti-Vene suhete aluseks,» ütles Reinsalu.

Kahepoolselt kokku lepitud piir on Eesti Vabariigi julgeoleku huvides, vahendas IRLi pressiesindaja volikogu seisukohta.

IRL: valitsus ja riigikogu peavad leppe menetlemisel Tartu rahu rolli rõhutama

IRLi volikogu kinnitab, et ka uueneva piirileppega on Tartu rahu jätkuvalt Eesti ja Venemaa suhete aluseks nii nagu see on expressis verbis nimetatud ka põhiseaduse artiklis 122.

Riigipiiri leping käsitleb ainult riigipiiri joone kulgemist, millele Tartu rahulepingus vastab artikli III lõige 1. Sellest tulenevalt asendab riigipiiri leping Tartu rahulepingu artikli III lõiget 1 ainult niivõrd, kuivõrd ta erineb artikli III lõikes 1 sätestatust. Valitsusel ja riigikogul on vajalik anda leppe menetlemisel selged sellekohased kinnitused.

IRLi volikogu peab vajalikuks, et valitsus alustaks piirileppest tulenevaid võimalusi kasutades viivitamata tegevust selleks, et kahepoolselt reguleeritaks ka veekasutuseeskirju, laevandust, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühist kasutamist, kalastustingimusi, muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri režiimi eri aspekte.

IRLI volikogul hääletas lõpuks kokkulepitud sõnastusele ja seisukohale vastu kolm volikogu liiget.