/nginx/o/2013/05/17/1760452t1hbd98.jpg)
Riigikogu infotunnis ütles välisminister Urmas Paet Eesti-Vene piirileppe kohta esitatud küsimustele vastates, et piirileppe teema on Eestis oluliselt rohkem arutlusel kui Venemaal ning seal valitsevad poliitikute ja poliitiliste jõudude vahel tugevad erimeelsused.
Paet selgitas, et peaaegu 22 aastat on piiriteemat Eesti ja Venemaa suhetes käsitletud. Möödunud aasta oktoobris edastasid kõik riigikogu fraktsioonid ja ka demokraatide saadikuühendus valitsusele kirja, milles sooviti, et valitsus taasalustaks Vene poolega konsultatsioone, et lõppude lõpuks tekiks Eesti ja Venemaa vahele mõlemalt poolt tunnustatud õiguslik riigipiir.
Paeti sõnul on tema jaoks peamine argument, et mida vähem meil on Venemaaga suuri, olulisi lahtisi küsimusi, seda parem. «Ma näen riigipiiri õiguslikku fikseerimist ka julgeolekuküsimusena. Tänaseks on Venemaaga sõlminud piirilepped kõik Euroopa riigid, kes on Venemaa naabrid ja kes ei kuulu SRÜ-sse. Eesti on ainuke sellelaadne riik, kes seda veel ei ole teinud,» märkis välisminister.
Ta lisas, et oleme konsultatsioonide ja välisministeeriumite tasandil jõudnud kokkuleppele.
Protsessiga oleks mõistlik minna edasi eesmärgiga võtta see oluline teema päevakorrast maha ja fikseerida õiguslikult Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Ehk selle küsimusega tegeldes me tegeleme Eesti tulevikuga, ütles Paet.
Välisminister selgitas, et kuna Tartu rahulepingu üks punkt räägib sellest, kus kulgeb maismaa piirijoon Eesti ja Venemaa vahel, siis kui uus piirileping jõustub, siis see muudab Tartu rahulepingu vastavat punkti, mis kirjeldab, kust kulgeb piirijoon. See muutub, kuna piirijoone kirjeldus muutub. Küll aga ei puutu nimetatud piirileping teistesse Tartu rahulepingu punktidesse, toonitas Paet.
Ta märkis, et piirileppe teema on Eestis oluliselt rohkem arutlusel kui Venemaal ning seal valitsevad poliitikute ja poliitiliste jõudude vahel tugevad erimeelsused.
«Selles osas on ka Venemaal küll ja küll poliitikuid, kes on seisukohal, et Eestiga ei peaks mitte mingisugust piirilepingut sõlmima sellisel Venemaale alandaval kujul. Teatud mõttes sarnast retoorikat, mida me selle lepingu eelnõu suhtes ka siin Eestis aeg-ajalt kohtame, kohtab Venemaal täpselt samamoodi.»
Paet lisas, et piirilepingut on vaja aga mõlemale poolele.