Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/21/1773532t1h6ca5.jpg)
Igal riigil on oma ajalugu, taust ja probleemid. Eesti juhib edetabeleid kahe näitajaga – suurim sooline palgalõhe ja suurim sooline lõhe kõrgkooli lõpetanute hulgas viimase kümne aasta jooksul. Näib, et meheks sündimine on piisav kvalifikatsioon. Või on asi hariduses? Statistikaameti andmetel lahkus eelmise seitsme aasta jooksul Eestist 4661 mehe kõrval ka 10 777 naist.
Aga mis siis teha, kui naised ei taha suuremat palka ja muudkui õpivad, õpivad, õpivad, kuni lahkuvad? Naised on aktiivsed, nad osalevad lugematutel kursustel ja koolitustel, tegelevad mitme hobi ja trenniga, MTÜdes tegutsevad ka enamasti naised. Vabatahtlik töö on küll hea ja kasulik, aga ühiskond ei taha sellele järele jõuda. Oleme jõudnud sinnani, et raha ja poliitika on valdavalt meeste teemad, vabatahtlik töö aga naiste teema.