Põhiseaduskomisjon annab parteide rahastamismuudatused riigikogule üle

Riigikogu pressitalituse teatel kiitis komisjon täna heaks mitmed muudatused, mis muu hulgas suurendavad valimistel osalenud, kuid parlamendist välja jäänud parteide riigieelarvelist rahastamist.

Rahastamise osas toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut, mille järgi saab riigikogu valimistel osalenud erakond, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogus vähemalt kaks kuni kolm protsenti häältest, aastas 30 000 eurot, kolm kuni neli protsenti hääli saanud partei 60 000 ning neli kuni viis protsenti hääli kogunud erakond 100 000 eurot.

Praegu saavad riigieelarvest parlamendiparteide kõrval toetust erakonnad, kes riigikokku ei pääsenud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakonnad saavad riigieelarvest 9587 ning vähemalt neli protsenti hääli saanud parteid 15 978 eurot aastas.

Samuti otsustas põhiseaduskomisjon vähendada poole võrra ehk kahelt ühe kuupalga alammäärani riigikogu valimistel kandideerimiseks nõutavat kautsjoni.

Muudatused piiravad ka erakondade laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mille kogusumma ei tohi olla suurem kui 25 protsenti parteidele riigieelarvest eraldatavast summast. Komisjoni hinnangul vähendab see kahjulike laenukohustuste võtmist ja reklaamiks tehtavaid kulutusi. Sama eesmärki kannab muudatus, millega seatakse erakondadele kolme aasta lõikes positiivse netovara nõue, et suunata parteisid jätkusuutlikult majandama.

Lisaks keelab eelnõu kolmandatel isikutel tasuda erakonna kulutusi või teha erakonnale soodustusi, kui need soodustused ei ole teistele kättesaavad. Samuti on keelatud annetused, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel kolmanda isiku vara arvelt. Muudatused täpsustavad ka parteide vastutust ja erakondade rahastamise järelvalve komisjoni rolli parteide majandustegevuse kontrollimisel ning karmistavad rikkumiste eest ette nähtud karistusi.

Põhiseaduskomisjon kavatseb eelnõu pärast esimest lugemist veel täiendada, et lisada sinna ka need muudatused, milles esialgu kokkuleppele ei jõutud.

Näiteks ei saavutatud kokkulepet valimiskampaania kulude vähendamises, kus komisjon on varem välja pakkunud võimaluse seada kampaaniakulutustele rahaline ülempiir või piirata kampaania mahtu. Aruteluks käidi juba eelmise aasta lõpus välja idee kehtestada mahupiir kulukamatele reklaamiliikidele, luua kõigile erakondadele ühtsed tingimused ja võimalused välireklaamiks ning ka mõte, et ühtse meediareklaami hanke korraldaks riik.

Rahvakogus tehtud muude ettepanekute menetlemise tegevus- ja ajakava arutab põhiseaduskomisjon 3. juunil toimuval avalikul istungil.