Andmekaitse sõdib ministeeriumiga haridussüsteemis andmete säilitamise pärast

Inspektsioon ei taha, et andmeid põhjendamatult kaua alles hoitakse, haridusministeeriumi arvates on andmed aga turvaliselt hoitud ja on riiklikult olulised mitmel põhjusel.

EHISesse kogutakse väga suurel hulgal ning palju tundlikku informatsiooni alaealiste kohta. «Selline informatsioon võib veel palju aastaid hiljem oluliselt mõjutada inimese käekäiku. Seetõttu peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja põhjendatud, millisel eesmärgil ning kaua selliseid andmeid on vaja säilitada,» põhjendab inspektsioon oma seisukohta värskes aastaülevaates.  

AKI juhtis juba 2011. aastal haridus- ja teadusministeeriumi tähelepanu vajadusele EHISes andmete säilitamise kord ja tähtajad üle vaadata. Siis oli infosüsteemi puudutavas määruses sätestatud, et registrisse kantud digitaalseid andmeid säilitatakse alatiselt.

Inspektsioon asus seisukohale, et haridusministeeriumi välja toodud eesmärkidel ei ole andmeid vaja säilitada isikustatud kujul. Siis lubas ministeerium registri andmete arhiveerimise korda põhjalikult analüüsida ning 1. juuniks 2012 põhimäärust korrigeerida. «Juhtisime 2012. a sügisel uuesti haridus- ja teadusministeeriumi tähelepanu, et andmete säilitamise korralduses ei ole endiselt mitte midagi muudetud ning et kaalume õiguskantsleri poole pöördumist normi põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.»

Nüüd on Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärust muudetud nii, et kõiki registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse 75 aastat. «Oleme jätkuvalt seisukohal, et ühetaoline 75-aastane kõigi Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud andmete säilitamise tähtaeg ei ole kuidagi põhjendatud,» märgib andmekaitse inspektsioon.

«Registrisse kantakse andmed inimese alus-, põhi-, üldkesk-, huvi-, kutsekesk- ja kõrghariduse kohta, seega saab andmekogust  põhjaliku ülevaate inimese hariduskäigust alates koolieelikute ettevalmistusrühmast ja osaletud huviringidest kuni ülikooli lõpetamiseni välja,» märgib AKI.

«Andmekogus säilitatakse 75 aastat iga inimese kohta muuhulgas ka näiteks informatsiooni selle kohta, kas ta elas ühiselamus, kus ta elas ning kui kaugel õppeasutusest tema kodu asus, kuidas ta kodust kooli liikus, kas ta oli orb või vanemliku hoolitsuseta õpilane, vajas õpiabi, omandas haridust kinnipidamisasutuses, sai aastahinde «puuduliku» või «nõrk» või puudus õppest mõjuva põhjuseta. Registrisse kantakse ka põhjalikud andmed alaealise õigusrikkumise asja arutelu kohta alaealiste komisjonis, mh sundtoomine õigusrikkumise arutamisele alaealiste komisjonis ja kohaldatud mõjutusvahend,» selgitab andmekaitse inspektsioon.

Ministeerium: andmed ei saa kunagi avalikuks

Haridusministeerium rõhutas, et EHIS-esse kantud detailseid andmeid näeb ainult loetud arv inimesi, kellel on selleks tööülesannetest lähtuv vajadus. «EHIS-es sisalduvad andmed ei ole avalikud ja ei saa kunagi avalikuks. Pärast 75 aasta möödumist asendub inimese nimi koodiga, nii on andmed kasutatavad statistiliselt, kuid neid ei saa siduda konkreetsete isikutega,» märkis ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva Postimehele.

«Alaealiste komisjonide poolt sisestatud alaealiste õigusrikkumiste andmed kustutab register automaatselt isiku täisealiseks saamisel ning neid ei säilitata.»

Ladva rõhutas, et EHIS on ainus hariduse andmeid koguv andmekogu Eestis ning registrisse kantud andmete säilitamine riiklikul tasemel on vajalik mitmel põhjusel.

Näiteks tõi ta võimaluse tõendada varasemalt omandatud haridust õppurite ning pedagoogide-õppejõudude puhul. EHISesse kantakse kõik põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse lõputunnistused, riigieksamite andmed ning ülikoolide diplomid, mille põhjal väljastatakse vajadusel lõpudokumentide duplikaate. «EHISe andmed on tõenduseks juhul, kui õppeasutus on likvideeritud ning dokumentatsiooni pole säilinud. Varem omandatud hariduse tõendamine on võimalik ainult siis, kui andmed on järjepidevad ning terviklikud,» märkis Ladva.

Samuti on EHISest abi õppelaenuõiguslikkuse üle arvestuse pidamisel, pedagoogide kvalifikatsiooni hindamiseks, pedagoog-metoodiku ametikoha atesteerimise läbiviimiseks ning lähtetoetuse määramiseks. Samuti kasutatakse andmebaasi riiklike statistiliste vaatluste ning rahvaloenduse läbiviimisel.