Õiguskantsler: Lääne prefektuuri arestimajade probleemiks on ametnike vähesus

2012. aastal kontrollis õiguskantsler viit politseihoonet, kõik eranditult politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuris. Varasematel kontrollkäikudel tuvastatud kehvad olmetingimused olid peamiseks põhjuseks, miks ülevaateaastal keskendus õiguskantsler vaid Lääne prefektuuri politseihoonete kontrollile. 

Lääne prefektuuri puudutas 2012. aasta olulisim areng politseikinnipidamiskohtades – aasta lõpus avati täiesti uus Kuressaare politseijaoskond ning kambriplokk. Senises Kuressaare politseijaoskonnas ja -kambris, mida õiguskantsler oli viimati kontrollinud mullu mais, olid vaieldamatult ühed Eesti kehvemad olmetingimused ning nendele puudujääkidele on õiguskantsler aastate jooksul pidevalt tähelepanu juhtinud.

Lisaks tuvastati üksikjuhtumitel puudujääke kinnipeetavatele isikutele arstiabi võimaldamisel, kinnipeetavate isikute lähedaste teavitamise dokumenteerimise. Vaid Kärdla kambris ei tuvastanud õiguskantsler ühtegi rikkumist.

Puudulikud olmetingimused iseloomustasid kontrollitud politseihoonetest enim Pärnu ja nüüdseks kasutusest kõrvaldatud Kuressaare kambrit.

Teine mitut kontrollitud politseihoonet puudutav probleem oli ametnike vähesus, mistõttu ei suudeta kinnipeetavatele isikutele tagada täiel määral või kõiki õigusaktidest tulenevaid õigusi. Näiteks tuvastas õiguskantsler, et nädalavahetustel ei saa Rapla ja Paide kambris kinnipeetavad isikud viibida ettenähtud määral vabas õhus.

Õiguskantsler tegi olukorra parandamiseks politsei- ja piirivalveametile ettepaneku leida kinnipeetavatele ette nähtud õiguste tagamiseks politseihoonetes võimalusi kas täiendavate ametnike töölevõtmise või töökorralduse muutmise teel.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor märkis oma vastuses õiguskantsleri ettepanekule, et ametikohtade arv Lääne prefektuuri Rapla ja Paide arestikambris, laiemalt ka teistes arestikambrites sõltub eeskätt personali eelarvest. Samuti ei ole töö arestimajas atraktiivne selle eripära tõttu: suletud ruum, võimalikud nakkused, ründed jms ning madal palk.

Peadirektor selgitas, et 2013. aastal uue palgasüsteemi rakendamiseks mõeldud täiendavast palgarahast suunatakse teenistujate palkade korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Kokku puudutab see arvestuslikult 700 inimest ehk ligi pooli politsei- ja piirivalveameti teenistujatest, sealhulgas arestimaja töötajaid. Seepärast loodab peadirektor, et järgmised konkursid vabade ametikohtade täitmiseks ei ebaõnnestu.

Lisaks hindas õiguskantsler eelmisel aastal kas ja kuidas tuleb dokumenteerida politseiametnike poolt vahetu sunni kohaldamine ning kuidas tuleb läbi viia ja protokollida arestimajas kinnipeetavate isikute esmane tervisekontroll.

Õiguskantsler analüüsis õigusakte ja tegi PPA peadirektorile ettepaneku dokumenteerida edaspidi ka vahetu sunni kohaldamist tinginud faktilised asjaolud.  

Arestimajas esmase tervisekontrolli tegemise ja dokumenteerimise kohta leidis õiguskantsler, et meditsiiniekspertide seisukohast tulenevalt on kinnipeetu terviseseisundi dokumenteerimisel oluline pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: väliste vigastuste dokumenteerimine; isiku ütluste ja välise vaatluse pinnalt antav üldine hinnang terviseseisundile; ravimid, mida isik püsivalt kasutab; nakkushaigused, mille tõttu isik võib olla ohuks ümbritsevatele.

Esmase tervisekontrolli dokumenteerimise korraldamiseks tegi õiguskantsler PPA peadirektorile ettepaneku töötada välja ühtne tervisekontrolli protokoll, mis koostatakse kõikide politsei kinnipidamiskohtades viibivate kinnipeetute kohta nende esmasel saabumisel.

Tervisekontrolli puudutav soovitus leidis PPA peadirektori toetuse ning õiguskantsleri hilisemad kontrollkäigud on soovituse järgimist ka kinnitanud. Vahetu sunni kohaldamise asjaolude dokumenteerimisega peadirektor ei nõustunud, leides, et see tekitab politseiametnikele asjatult täiendavat töökoormust.