/nginx/o/2011/06/09/619734t1h0001.jpg)
Andmekaitse inspektsioon tegi mullu põhjaliku seire inkassoteenuse pakkujate seas, kus tuvastati, et vaid kaks inkassoettevõtet kontrollitud 66st avalikustas võlglaste andmeid täielikult seadustega kooskõlas.
AKI: vaid kaks inkassofirmat avalikustab võlglasi seaduslikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis, kuid pahatihti avaldatakse andmeid ebaseaduslikul viisil, teatas inspektsioon.
«Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada isikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel ilma inimese nõusolekuta keelatud,» selgitas seaduse mõtet seiret läbiviinud inspektor.
Andmekaitse inspektsioon tegi ettekirjutuse viiele inkasso- ja krediidiinfo teenust pakkuvale ettevõttele, kohustades neid eemaldama eraisikute nimekirjad kodulehelt.
Vaid Krediidiinfo AS ja Julianus Inkasso OÜ võrgulehel oli eraisikutest võlglaste võlaandmete avaldamine täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Seaduslik viis krediidiinfo teenuse osutamiseks on luua identifitseerimissüsteem inimeste tarvis, kes soovivad teha võlaandmete andmebaasi päringu. Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on aga levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis. Selline võlgnike nimekirja avalikustamine internetis on seaduslik vaid juhul, kui igalt võlgnikult on võetud sellekohane nõusolek.
Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada finantsasutustel, äriettevõtetel ning eraisikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta, rõhutab andmekaitse inspektsioon. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel ilma inimese nõusolekuta keelatud.
Isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset, seepärast näeb seadus ette võimaluse, õigustatud huvi korral, võlainfot saada. Võlaandmete edastamine on lubatud üksnes isikuile, kellel on andmetele juurdepääsuks õigustatud huvi. Andmete edastaja peab sellise isiku õigustatud huvi tuvastama ning kontrollima andmete õigsust. Samuti tuleb andmete edastamine registreerida.
Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tutvustas täna riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012. aasta aruannet ning tõi esile, et inspektsioon viis mullu läbi 595 järelevalvemenetlust ja tegi ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust, et viia tegevus seadusega kooskõlla.