Muinsuskaitsjad suunavad tähelepanu Nõukogudeaegsele militaararhitektuurile

Täna esitles muinsuskaitseamet purjelaeval Kajsamoor värsket muinsuskaitse aastaraamatut. Möödunud aasta saavutustest rääkinud muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu tõi välja lennusadama vesilennukite angaari kui Eesti 2012. aasta restaureerimistööde tipu. Ent lisaks paljuräägitud lennusadamale, märkis Uustalu mulluse suure teona ära Kõue mõisa korda tegemise.

«See on seda märkimisväärsem, et seda tegi erainvestor,» rääkis ta. «Alati, kui hooneid korda tehakse, tuleks mõelda samm ette, et mis sellest hoonest saab ja kas sinna tuleb elu sisse. Tundub, et Kõue mõisa puhul oli mõeldud ette ja praegu on seal elu sees.»

Uustalu lisas, et suur teema, mis eelmisel aastal ühele poole jõudis, on 20. sajandi arhitektuuri inventeerimine.

«See puudutas Eesti 20. sajandi arhitektuuri vaatlemist ja kaardistamist,» lausus Uustalu. «Nõukogude ajal ehitati väga huvitavaid arhitektuuriansambleid ja -hooneid, mida on Euroopas tervikuna raske leida.»

Samas on kolhoosiaegne arhitektuur Uustalu sõnul keeruline teema, kuna tema säilitamine ei ole eriti otstarbekas – kolhoosid on laiali läinud ja maaelu on praegu hoopis teisiti korraldatud.

«Suurtesse ja võibolla mitte kõige ratsionaalsema hooldamise ja haldamisega hoonetesse on väga raske elu sisse saada,» lausus ta. «Seetõttu ettepanekuid, et üks või teine hoone on väärtuslik, on palju tulnud, aga milline neist võiks olla mälestis, seda peab kaaluma. Üks samm on asja hindamine, teine samm selle riigi poolt tähtsustamine ja mälestiseks tunnistamine, aga viimasega võetakse ka vastutus.»

Uustalu rääkis, et kaardistatud 20. sajandi objekte oli algul ligi 400, kuid nüüd on loetelu väiksem. Nüüd hakataksegi vaatama, mida riik peaks tähtsustama.

«Üks teema, mis on järjest aktuaalsem, on militaarpärand,» lisas Uustalu. «Kuna siin oli Nõukogude võim ja me oleme olnud paljude konfliktide asukohaks, on meil palju militaarobjekte – suured rannapatareid, sõjaväebaasid. Need on kõik väga vinged betoonist ehitised, mis on ajahambale vastu pidanud.»

«See on eraldi teema, mida tahame lähemalt vaadelda, sest meie militaararhitektuur on Euroopa ja maailma kontekstis unikaalne,» rääkis Uustalu. Osaliselt on militaararhitektuur meil ka praegu kaitse all. Näiteks Peeter Suure merekindlus ja Teise maailmasõja eelsest perioodist pärit ehitised. «Aga see militaararhitektuur, mis kujunes Nõukogude okupatsiooni ajal, seda ei ole vaadeldud sellise pilguga. Nüüd hakkame selle teemaga tegelema.»

Seekordses muinsuskaitse aastaraamatus on võrreldes varasematega veidi enam teemarubriike.

Ehitiste ja rajatiste peatükis lahatakse muinsuskaitse all olevate elamute fassaadide restaureerimise võlu ja valu, tutvustatakse palju kõmu tekitanud Narva kolledži uue hoone ehitust ning antakse muuhulgas ülevaated Kõue-Triigi mõisa, Tartu vaksalihoone, Viljandi kultuurimaja ja Vilsandi merepäästejaama paadikuuri restaureerimisest.

Tähelepanuta ei jää ka kunsti valdkond: peamisteks märksõnadeks on siin ajalooline ikonostaas, moodne mosaiikpannoo ning seinamaalingute uurimine ja restaureerimine.

Päevakajaliste teemade rubriigis saab põhjalikumalt lugeda 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri uurimise tulemustest. Lisaks arutletakse siin miljööväärtuslikes majades asuvate interjööride kaitse keerukuse ja vabatahtliku muinsuskaitsetegevuse üle, sh analüüsitakse asumiseltside panust pärandi hoidmisel.

Kõik värskesse aastaraamatusse koondatud artiklid on kirjutanud oma ala tippspetsialistid, kellede hulgas on nii muinsuskaitsjaid, arhitekte, restauraatoreid kui ka kunstiajaloolasi.

Raamat on suunatud kõigile ajaloo, arhitektuuri ja muinsuskaitsehuvilistele ning selle eesmärgiks on tutvustada laiemale avalikkusele meie väärtuslikku pärandit ja põnevat restaureerimismaailma. Raamatu on toimetanud muinsuskaitsjad Mari Loit ja Kais Matteus ning kujundanud Tuuli Aule.