Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2013/05/15/1756928t1h010b.jpg)
Kui üks uuring paneb kokku sajad erinevad näitajad Eestist ja mujalt maailmast alates sisemajanduse kogutoodangu kasvust kuni inimeste rahulolu, antidepressantide kasutamise, välikäimlate arvu ja kõrgharidust saavate naiste osakaaluni, on igal juhul tegu hiiglasliku tööga. Eile Tallinna Ülikoolis esitletud «Eesti inimarengu aruanne 2013», järjekorras juba 13., on just selline sotsiaalteadlaste suur kokkuvõte Eesti hetkeseisust.
Iseenesest ei ole värskes aruandes suurt uudist. Kõiki neid andmeid on varem juba ühel või teisel kujul avaldatud, enamikust neist on ka Postimees ühes või teises loos kirjutanud. Regulaarselt avaldatava üllitise puhul aga pole see etteheide, inimarengu aruande suurim väärtus ehk ongi selle traditsioon, mis annab võimaluse vaadata muutusi pikemas perspektiivis.