Teadlane: Eesti majandushädade tuum on sisutu äri

«Inimvara pluss riigi loodud majanduskeskkond on need, mis aitavad Eestit edasi. Samas hoiavad meid tagasi ettevõtlusega seotud tegurid, mida tähistame äri sisukuse all,» analüüsis Sepp.

Ta tõi välja, et kui vaadata Eesti kohta inimarenguindeksi alakomponendi majandusarengu pingereas ning kõrvutada seda inimvara kvaliteedi, majandusvabaduse, ettevõtlusvabaduse ja valitsemiskvaliteedi edetabelitega, siis kõigi viimaste puhul on Eesti positsioon oluliselt parem.

Teadlase sõnul saaks teha siit positiivse järelduse: Eesti ei ole jõudnud lihtsalt realiseerida napi iseseisvusajaga meie majandusele loodud tingimusi.

Paraku on võimalik leida üles näitajad, mis selle optimismi kiiresti nullivad – kõigis Maailma Majandusfoorumi äri sisukuse indeksites on Eesti majandusarengu pingereaga võrreldes tagapool. «Kui me seda teame, pole imestada, et me ei suuda inimvara kvaliteeti majanduslikuks heaoluks realiseerida,» märkis Sepp.

Äri sisukuse indikaatorid mõõdavad näiteks seda, kas meie konkurentsieelis on odav hind või toote unikaalsus, ning seda, kas meie firmad loovad tegelikku rikkust või on tootmisahelas lihtsalt tootjad, mitte uue toote loojad või turundajad. Samuti mõõdetakse, kuivõrd on riigis arenenud ettevõtete sünergiat soosivad klastrid ning mil määral kontrollitakse rahvusvahelisi turundusvõrgustikke.

Jüri Sepp ei soovinud siiski jagada retsepti, kuidas tekkinud probleemi ületada, viidates, et valikuid on palju ning tegu on ülesandega, mille peavad lahendama ka näiteks Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia. Ta meenutas samas, et arengupoliitika sõltub riigi ja erasektori koostööst. «Kui avalik ja erasektor koos ei tööta, siis arengut ei tule.»