/nginx/o/2013/04/20/1701996t1h1abf.jpg)
Riigikogu väliskomisjon sai täna ülevaate Eesti-Vene piirilepingu konsultatsioonide tulemustest. 2005. aasta lepingu teksti on praeguseks kahe lausega täiendatud.
Eesti-Vene piirilepingusse lisati kaks olulist lauset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need laused on:
1.Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi.
2.Kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.
Välisminister Urmas Paet ütles Postimehele, et nende lausete lisamise sobivust arutati riigikogu väliskomisjoniga juba märtsikuus ja saadi heakskiit. «Pärast seda oleme paari kuu jooksul Vene poolega edasi suhelnud ja nüüd see lahendus sobib mõlemale poolele.» Nende täiendustega on seitse kuud kestnud konsultatsioonid kahe riigi vahel lõppenud ja välisministeeriumi otsene roll läbi.
Järgmiseks peab Eesti valitsus andma nõusoleku leppe tekstile, pärast mida on võimalik need allkirjastada. Alles selle järel saab alata ratifitseerimisprotsess parlamendis.
Paet ei soovinud ennustada, kas Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškovi pakkumine, et lepe võiks allkirjad saada suveks, realiseerub või mitte. «Kõike neid siseriiklikke protsesse on keeruline ajaliselt hinnata,» ütles Paet.
Seitse kuud kestnud konsultatsioonide käigus ei avatud uuesti läbirääkimisi selle üle, kust hakkab jooksma riigipiir. Teisisõnu jääb riigipiiri asukoht samaks, nagu ta oli 2005. aastal parlamendi heaks kiidetud lepingus.
«Seda küsimust ei olnud mingit põhjust avada. Mis puudutab detaile, siis leping näeb jõustumise järel ette, et moodustatakse piirikomisjon, kuhu kuuluvad Eesti ja Vene poole esindajad hakkavad tegelema konkreetsete detailidega, kuhu looduses täpselt see piir maha märgitakse.» Paet möönis, et piirileping näeb ette lahenduse «Saatse saapale» ja mõningatele muudele kohtadele näiteks Peipsi järvel, kus praegune administratiivjoon ei ole kõige loogilisem.
Mihkelson: olen rahul
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles, et tänasel koosolekul tunnustas komisjon valitsuse tegevust konsensuslikult. «Ma olen tänaseks saavutatuga rahul, kusjuures oma hinnangus ma toetun rahvusvahelise õiguse professorile Lauri Mälksoole,» ütles Mihkelson.
«Piirileping, mida on sepitsetud aastaid, astus täna edasi kukesammu, küll aga pole kõik nüansid sugugi lõplikult selged,» kirjutas väliskomisjoni liige Juku-Kalle Raid oma Facebooki lehel. Raid märkis, et piirilepingule lisatud laused tähendavad, et leping hakkab tegelema ainult piirijoonega, mitte aga näiteks Tartu rahu tunnistamise või ka näiteks preambulaga.
«Praegu on suhteliselt selge, et Eesti poolele jääb kurikuulus «Saatse saabas», mõnisada meetrit autoteed, mis tänaseni läbi Venemaa jookseb,» kirjutas Raid.
Tema hinnangul saab lahenduse aga Narva veehoidla küsimus. «Praeguses lepingus on nüüd sõnaselgelt märgitud, et piir «kulgeb mööda Narva jõe ja veehoidla faarvaatrit» ehk tegelikku laevatatavat ala, mis ei sulge Eesti jaoks seega liiklust Peipsist Narvani.»