Pool aktiivsest rahvastikust töötab väljaspool oma omavalitsust

Kiisler ütles pressikonverentsil, et maainimestest on pendelrändajaid umbes kolm neljandikku, maakonnakeskustes on neid aga mõnevõrra vähem.

Inimesed, kes liiguvad üle omavalitsuste piiride, soovivad tema sõnul tarbida teenuseid oma töökoha, mitte kodukoha lähedal. «Inimesed on nõus tööl käima 30–60 minuti tee kaugusel. Kui see vahemaa läheb kaugemaks, siis inimene kolib ära. Meie eesmärk on sellega arvestada, et inimesel oleks vabadus elada seal, kus talle meeldib,» lausus ta.

Kiisleri sõnul on uuringutest näha, et Eesti maaelu hakkab järjest enam tuginema inimestele, kes töötavad linnas, aga elavad maal. «Paradoksaalsel kombel võib öelda, et maal on hea elada siis, kui lähedal asub tugev linn. Seal, kus keskus nõrgeneb, on areng olnud negatiivne,» tõi ta esile.

Paradoksaalsel kombel võib öelda, et maal on hea elada siis, kui lähedal asub tugev linn.

Rääkides puhkuste perioodist, ütles Kiisler, et nende inimeste osakaal, kel on kaks elukohta, on uuringu kohaselt märkimisväärne. «Nende inimeste osakaal on ka kasvamas – inimesed on valmis liikuma suuremaid vahemaid. Lisaks toob uuring selgemalt välja ka väiksemad keskused: kui seal täna keskus on, siis meie tegevused peavad olema suunatud sellele, et aidata neil keskustel kaardile alles jääda,» ütles minister.

Kiisleri sõnul tuleb uuringu tulemusi arvestades määrata ära regionaalsete toetusprogrammide prioriteedid. «Kui räägime praegu ELi finantsperioodist, siis nüüd teame, kus peaksime arengut toetama, kuna saame aru, kus ja miks inimesed liiguvad,» märkis ta, pidades samuti oluliseks korraldada igapäevaelu kohaliku omavalitsuse tasandil nii, et inimestel, kes teise omavalitsusse tööle käivad, oleks vähem takistusi. «Omavalitsuskorraldus peaks võimalikult hästi järgima seda, milline inimeste elu on.»