Pisikest ohjata on suurest kulukam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Argo Ideonpoliitika- ja majandusanalüütik

10. mai 2013, 00:00

Kui jagada Eesti omavalitsused elanike arvu järgi kolme rühma, siis väiksemates, alla 3000 elanikuga valdades oli aastail 2008–2012 juhtimiskulude osakaal omatuludest (sissetulekud miinus toetused) keskmiselt 24 protsenti, 3000–5000 elanikuga omavalitsustes 20 protsenti ning üle 5000 elanikuga valdades ja linnades keskmiselt 16 protsenti.

Seejuures on selgelt ka näha, et väga väikese elanike arvuga valdu on keeruline efektiivselt juhtida. Suurte juhtimiskuludega paistavad tabeli tipuosas silma nii 53 elanikuga Piirissaare, 55 elanikuga Ruhnu, 320 elanikuga Alajõe kui ka 487 elanikuga Kihnu vald (rahvaarv siin rahvaloenduse andmete põhjal – A. I.).

Näiteid sellest, kuidas mõnesaja elanikuga omavalitsust õnnestuks hallata väikeste kuludega, tegelikult tuua ei olegi. Pisivaldade puhul on näha, kuidas nii sissetulek kui ka kulud võivad aastati üsna palju erineda.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles