/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/22/96195t1ha920.jpg)
Ida-Virumaale endisesse Sirgala kaevandusse kaitseväe harjutusväljaku rajamise põhiline keskkonnamõju on metsa raadamine.
Sirgala polügooni peamine keskkonnamõju on metsaraie
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium avalikustas täna Vaivara vallas Sirgala harjutusvälja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, selle avalik arutelu toimub 26. juunil Vaivara vallavalitsuses.
Aruande kohaselt on Sirgalasse polügooni rajamise põhiline keskkonnamõju seotud metsa raadamisega, samuti ohuga veekeskkonnale pärast veetaseme taastumist ning müraga. Samas märgitakse aruandes, et kõikide leevendusmeetmete rakendamisel ei ole mõju keskkonnale oluline.
Inimtühi, hästi valvatav ja hea otsenähtavusega karjäärimaastik on paljude laskeharjutuste, nagu näiteks raketikompleks Milan, haubitsad, õhutõrjeraketid osas suure perspektiiviga harjutusväli.
Tegemist on endise kaevanduse taaskultiveeritud territooriumiga, kus valdavalt kasvab noor mets.
Algselt oli Sirgalasse planeeritud 14 väljaõppe- ja väljaõppeehituste toetusala, töö käigus lisandusid veel üks toetusala ning ala linnavõitluse harjutamise tarbeks.
Eelprojektis on Sirgalasse ette nähtud mitu väljaõppeala ja -rajatist, kuni kolm ohutustehnika nõuetele vastavat tranšeedesse paigutatud lasketiiru, mitmele eri relvaliigile mõeldud avamaastiku laskeväli, kaks granaadiviskekohta, lõhkamiskoht ning teeninduskeskuse ja välimajutuse ala. Ehituse käigus raadatakse umbes 470 hektarit metsamaad ning ehitatakse seitse kilomeetrit uusi teid.
Aruande järgi võib harjutusväljaku suuruseks edaspidise laienemise käigus kujuneda maksimaalselt kuni 5000 hektarit.
Polügooni territooriumil ei ole kaitsealasid ega looduskaitse üksikobjekte, leidub mõningaid kaitsealuseid liike. Linnustik on alal liigivaene.
Sirgala harjutusvälja kasutavad praegu väljaõppeks nii Viru pataljon, Kaitseliidu Alutaguse malev kui ka Scouts-pataljon, kes teeb seal missioonieelset väljaõpet ja kaitseväe ühendatud õppeasutused. Väiksemas mahus hakkavad Sirgalas harjutama teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused, samuti teised jõustruktuurid.
Ala maksimaalseks kasutuspäevade arvuks võib kujuneda 250 päeva aastas. Suurõppusi Sirgalas kavas korraldada ei ole, kohapeal harjutaks korraga kuni nelja kompanii suurune üksus.
Kaitseministeeriumi kümneaastase plaani kohaselt investeeritakse Sirgala harjutusvälja kuni 50 miljonit krooni.
Kokku on Eesti kaitseväel kuus harjutusvälja. Neist suurim on kaitseväe keskpolügoon. Lisaks Sirgalale asuvad harjutusväljad veel Männikul, Kloogal, Kikeperas ja Nursipalus.