/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2013/05/02/1727350t1h5133.jpg)
Iga sekund kirglikult elu rüüpav Kuku võib küll painduda, kukkuda – kas või linnaliinibussi alla –, aga ta ei murdu. Lavalaudadele naasnud vabahing ajab taga õnne, ja mitte ainult enese, vaid kogu universumi õnne.
Tellijale
Kukumägi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On inimesi, kes igaks juhuks, mängu mõttes ja põnevuse pärast vaidlevad vastu. Ükskõik millele. «Kartsin, et oled minekul. Verevahetus, kehakaal vaid veidi üle 50 kilo ...» rõõmustad pärast sõbra kuudepikkust haigust teda taas kobedana leiva ja lusti juures leides. «Ah, jäta! Ei vahetatud mul verd ...» ühmab ta meelitatult, pannes samas kõhkluse alla kogu kaasa tundmise ja kaasa elamise mõõtskaala.