/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/06/02/187989t1h6e30.jpg)
Rahvaloenduse andmetel on Eesti usklike seas enim kõrgharidusega inimesi. Nende osakaal on kõige kõrgem budistide ja katoliiklaste hulgas.
Eesti usklike seas on enim kõrgharituid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet avalikustas täna 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, mis puudutavad inimeste usku.
«Kui võrrelda haridustasemeti, siis enamiku uskude katergoorias on kõrgharituid rohkem kui teisi haridustasemeid,» rääkis 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse peakorraldaja Diana Beltadze. «Kõrgharitute osakaal on kõige kõrgem budistide ja katoliiklaste hulgas.»
Tema sõnul on luterlaste hulgas kõrgharituid vähem, eriti vanemas eas.
Arvuliselt peab mõnd usku omaks 116 837 kõrgharidusega inimest, 74 021 keskharidusega inimest, 54 630 üldkeskharidusega inimest ning 14 202 põhi- või kutseharidusega inimest ja 61 049 üldpõhiharidusega või madalama haridusega inimest.
Kõrgharitute seas on 64 659 õigeusklikku ning 39 775 luterlast. Budiste ja katoliiklasi on vastavalt 617 ja 1890. Seevastu keskharitute seas on 43 232 õigeusklikku ning 22 743 luterlast. Keskharidusega budiste on 195 ning katoliiklasi 839.
«Veel võib välja tuua, et Jehoova tunnistajate ja maausuliste meeste ja kristlike vabakoguduste seas on keskhariduse ja kutse omandanute osakaal suurem,» märkis Beltadze.
Jehoova tunnistajaid on Eestis kokku 3 938, kellest 909 on kõrgharidusega, 1 171 keskhariduse või kutseharidusega, 800 üldkeskharidusega, 185 põhihariduse või kutseharidusega ning 872 üldpõhihariduse või madalama haridusega. Ühel juhul jäi haridustase tuvastamata.