/nginx/o/2012/03/30/1032270t1h9f97.jpg)
Atla sadama ehitusel tehtud möödalaskmised võtavad Lümanda vallakassast üle 38 000 euro, kui Lümanda vallavalitsusel ei õnnestu PRIA otsust kohtus tulemuslikult vaidlustada.
PRIA nõuab Lümanda vallalt sadamaehituse eest tagasi ligi 40 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse nõuda Atla sadama ehituse I etapi töödeks antud rahast umbes viiendik tagasi tegi PRIA selle nädala alguses, kirjutab Saarte Hääl. PRIA nimetab otsust «tavatuks», sest kunagi pole ühelt vallalt või linnalt nõutud toetust tagasi nii suures mahus – kokku 31 855 eurot pluss 6371 eurot käibemaksu.
Eile PRIA otsuse kätte saanud vallavanem Jaanika Tiitson ütles, et kuna asi on väga värske, pole ta sellesse veel süvenenud, rääkimata teiste asjaosalistega nõupidamisest.
Seetõttu ei saanud Tiitson ka vastata, mille arvelt Lümanda PRIA-le raha tagastab, kes ja kuidas vastutab. Lümanda vallaeelarve on 719 617 eurot, sellest reservis 4000 eurot.
«Atla sadama ehitamine on olnud keeruline protsess. Nüüd, kus ehitus lõpuks reaalselt valmis on saanud, tundub, et paberil ja bürokraatia jaoks asja justnagu polekski olemas,» sõnas Tiitson ja lisas, et neil on kavas PRIA otsus kohtus vaidlustada.
«Vaatamata sellele, kelle tegevus viib toetusega seotud nõuete rikkumiseni, vastutab PRIA ees toetuse saaja,» ütles PRIA arengutoetuste osakonna juhataja kt Piret Kljutšivski.
Kljutšivski ütles, et ekspertide hinnangul polnud projekteerija ja peatöövõtja (OÜ Monoliit, kellele tegi alltöövõttu OÜ Mert – toim) koostanud ehitusprojekti piisava täpsusega. Nii olid tegelikult ehitatud kaldakindlustuse mahud paljuski väiksemad kui hinnapakkumises, mis oli tehtud enne toetuse taotlemist.
«Tehtud tööde kohta koostatud aktid näitavad aga ehitustöid ja nende mahte samasuguses ulatuses, nagu oli PRIA-le laekunud hinnapakkumises,» selgitas Kljutšivski, kelle hinnangul aidanuks ehitusel vigu vältida valla asjalik omanikujärelevalve.
Seda aga ei tehtud ning käärid paberil toodu ja tegelikkuse vahel tuvastas alles PRIA tellitud ekspertiis. Näiteks ka selle, et ehitatud on 1,5 meetri sügavune sadam, kuid projekteerimistingimused nõudsid sügavuseks 2,5 m.
Oluliselt väiksemad mahud leidis ekspertiis betoonist erosioonikaitse ja slipi killustikaluse rajamisel, ujuvkai jaoks oli projektis nõutud süvendus tegemata, poomid puudu jne.
Mõne töö mahud hindas ekspert ka projektis ettenähtust suuremaks, kuid isegi need muudatused oleks Lümanda vallavalitsus pidanud PRIA-ga kooskõlastama.
Piret Kljutšivski sõnul analüüsis ekspert ka toetuse saamiseks esitatud hinnapakkumist ja tuvastas, et mitme töö hind oli põhjendamatult kõrge.
OÜ Monoliit projektijuht Jaak Reinmets ütles, et pole PRIA süüdistustega detailselt kursis, kuid kindlasti vaidles ta vastu 2,5 meetrise sügavuse nõudele. «Esimeses etapis ei olnud sadama süvendamist, vaid oli vaja teha süvendustöid ainult sadamakai asukohas, et saaks sadamakai nõutavasse sügavusse ja paigutada slipp,» sõnas ta.
Reinmets ütles, et ei ole Ehitusekspertiisibüroo tööga nõus ja loodab, et vallal õnnestub see vaidlustada.