/nginx/o/2022/05/03/14525840t1he0ae.jpg)
/nginx/o/2013/04/07/1678374t1ha47e.jpg)
Coimbra ülikooli külalisteadur Viljar Veebel kirjutab, et EFSFi ja ESMi juhtimiseks valitud meetod vastab äriühingu loogikale. Kui see mudel peaks rakenduma ka tuleviku-Euroopas, on väga kahtlane, kas solidaarsest kaasamisest saab enam rääkida.
Tellijale
Viljar Veebel: 0,18-protsendine hääleõigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu võitlus finantskriisiga ja sellest tulenevad reformid on kulgenud üsna kummalise loogika järgi. Esiteks loodi ilma suurema debati või avaliku informeerimiseta, hädavajadusega põhjendades uusi mõjuvõimsaid finantsühendusi – Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (ESM) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) –, mis koondavad endas palju rohkem raha kui Euroopa Liidu eelarve ja mille juhtimine erineb oluliselt tavapärasest Euroopa Liidu otsusloogikast.