Coimbra ülikooli külalisteadur Viljar Veebel kirjutab, et EFSFi ja ESMi juhtimiseks valitud meetod vastab äriühingu loogikale. Kui see mudel peaks rakenduma ka tuleviku-Euroopas, on väga kahtlane, kas solidaarsest kaasamisest saab enam rääkida.
Viljar Veebel: 0,18-protsendine hääleõigus
Euroopa Liidu võitlus finantskriisiga ja sellest tulenevad reformid on kulgenud üsna kummalise loogika järgi. Esiteks loodi ilma suurema debati või avaliku informeerimiseta, hädavajadusega põhjendades uusi mõjuvõimsaid finantsühendusi – Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (ESM) ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) –, mis koondavad endas palju rohkem raha kui Euroopa Liidu eelarve ja mille juhtimine erineb oluliselt tavapärasest Euroopa Liidu otsusloogikast.
Teiseks on samal ajal peetud hoogsalt debatti Euroopa föderaalse tuleviku teemadel, räägitud ideaalidest ja ühistest väärtustest, seejuures suurt midagi arutluse all olevast ellu viimata. Kolmandaks on üsna otsustavalt hoitud kõrvale senise integratsioonimudeli täiustamisest nii majanduslikus kui poliitilises võtmes ning vahel on nimetatud neid poliitikuid, kes selle üle arutada soovivad, isegi Euroopa vastasteks, nagu näitasid etteheited Briti peaministri David Cameroni nn Euroopa kõnele tänavu jaanuari lõpus.