Kohus: riigiprokurör ei rikkunud Meikarile ülekuulamisprotokolle näidates seadust

Kriminaalmenetluses üheks uurimisaluseks olnud riigikogu liikme Kalev Lillo (Reformierakond) kaitsja Aadu Luberg kaebas kohtusse juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa tegevuse Reformierakonna rahastamise uurimisel, mille ajal väljastas Sepp Silver Meikarile koopia tema ülekuulamisprotokollist ning lubas seda näidata ka Lauri Luigele, Paavo Pärnale, Nele Meikarile ja Kristjan Karisele. Riigi peprokurör Norman Aas jättis oma määrusega selle kaebuse rahuldamata.

Lillo kaitsja ei nõustunud riigiprokuratuuri selgitustega, et see oli kriminaalmenetluse huvides. «Äärmiselt keeruline ja ülimalt küsitav on näha asjaolus, et kriminaalmenetluse hilisemas staadiumis kuulati tunnistajatena üle need samad isikud, kes varem olid Silver Meikari ülekuulamisprotokollidega tutvunud, muud kaalutlust, kui prokuratuuri katset luua Silver Meikari ütlustega haakuvaid tõendeid selleks tunnistajate ütlusi sünkroniseerides,» märkis Lillo kaitsja oma kaebuses.

Harju maakohtu eeluurimiskohtunik Orvi Tali asus oma 12. aprillil välja antud määruses seisukohale, et riigiprokurör kaalus enne andmete avaldamiseks loa andmist põhjalikult erinevaid huve. «Selliseks veendumuseks annab kohtule aluse asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatav, et prokuratuur on andnud loa kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks ja edastamiseks. Selgelt on ka piiritletud andmete edastamise ulatus, s.o nimetatud konkreetsed isikud. Kohtu arvates on märkimisväärne, et juhtiva riigiprokuröri luba on fikseeritud kirjalikult, mis näitab kohtule üheselt, et nimetatud andmete edastamist mitteõigustatud isikutele ei ole püütud varjata. /-/ Samas oleks piisanud ka juhtiva riigiprokuröri suulisest loast, mis ilmselgelt oleks hiljem tõstatanud küsimusi ja kahtlusi kohtueelsete andmete avalmise lubamise ja ulatuse osas,» märkis eeluurimiskohtunik oma määruses.

«Kohtu arvates on märkimisväärne, et juhtiva riigiprokuröri luba on fikseeritud kirjalikult, mis näitab kohtule üheselt, et nimetatud andmete edastamist mitteõigustatud isikutele ei ole püütud varjata.»

Tunnistajate mõjutamise tõenäosuse, nende ütluste usaldusväärsuse hindamise ja tõendi lubatavuses osas ei andnud eeluurimiskohtunik oma hinnangut, kuna ta ei aruta asja sisuliselt ning see pole tema pädevuses.         

Kohtunik nõustus küll Lillo kaitsjaga, et kuivõrd dokumentides olemasolev puudutas Kalev Lillot, oli ta asjas andmesubjekt. Kuid kuna isikuandmete töötlemine toimus seaduse alusel, ei olnud vastavalt seadusele tema nõusolekut protokollide koopiate väljastamiseks vaja.

Lisaks märkis kohtunik, et menetlustoimingud ja –taktika on menetleja ja prokuröri otsustada ning ühe või teise meetme kohaldamise vajaduse kriminaalmenetluses tingib menetlussituatsioon. Kohus leidis, et riigiprokuratuuri määrused olid motiveeritud ja veenvalt põhjendatud. Samuti osutas kohtunik, et Lillo ei kasutanud mullu 11. juunil välja antud määruse kohta kohe oma kaebeõigust, mistõttu saab järeldada, et tema õiguste piiramine ei olnud talle olulised. «Antud asjaolusid arvestades on küsitav praegu kaitsja poolt kaebuse esitamine selles osas,» leidis eeluurimiskohtunik.

Tali ei olnud nõus ka kaitsja väitega, nagu annaks eeluurimiskohtuniku lahend selles asjas õigusliku hinnangu sellisele menetlustaktikale ning suunised edaspidiseks praktikaks, et see pole eeluurimiskohtuniku pädevuses. Tema ülesanne on põhiõiguste kaitse vaid üksikutes menetlustoimingutes ning tema määrus pole õigustloova aktiga.

Kokkuvõttes leidis kohus, et riigi peaprokuröri Norman Aasa koostatud määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.