/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/04/15/163989t1h7c1a.jpg)
Peaminister Andrus Ansipi sõnul käidi eilsel valitsuskabineti istungil välja ridamisi maksude tõstmise ideid ning nende seas ka töötuskindlustusmaksu kergitamine nelja protsendini, mille elluviimist peaminister ei välistanud.
Ansip ei välista töötusmaksu tõstmist nelja protsendini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles täna Postimees.ee´le, et töötuskindlustusmaksu tõstmine nelja protsendi peale oli eile õhtul valitsuskabinetis arutamisel ja tema sellele maksutõusule kategooriliselt vastu pole. Töötuskindlustusmaksust saab omale raha töötukassa, kust makstakse välja töötute hüvitisi ning 1. juulist ka koondamistasusid.
Just vaidluse tõttu töötute hüvitiste ja koondamistasude üle on praegune Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit lagunemas. Sotsid on varem soovinud töötuskindlustusmaksu kergitamist neljale protsendile, kuid IRLi poliitikud on sellele jäigalt vastu olnud ning seda pole seni toetanud ka reformierakondlased.
Ansip ütles täna, et Reformierakond pole maksutõusule kunagi kategooriliselt vastu olnud, küsimus on olnud selles, mille nimel maksu tõstetakse. Reformipartei selge nägemus on, et töötute uued ja senisest suuremad hüvitised 1. juulist kehtima ei hakka, kuid firmade koondamishüvitised tulevad osaliselt üle töötukassale ehk töölepinguseadus hakkaks 1. juulist kehtima muutmata kujul.
Töötuskindlustusmaks on praegu 0,9 protsenti, kuid valitsus on juba kokku leppinud selle tõstmise 1. juunist kolmele protsendile. Maksutõus on vajalik selleks, et järsult suurenenud töötute armeele suudaks riik hüvitisi maksta.
Valitsus tahab veel neljapäeval heaks kiita ka enam kui kuue miljardi krooni suuruse kokkuhoiupaketi, mis lisaks kulude kärpimisele peab ette nägema ka uusi tulusid. Esialgse plaani kohaselt pidi neli miljardit krooni kokkuhoidu tulema ministeeriumidest ja nende valdkondadest, kus see ka ametnike palgakärbe.
Üle kahe miljardi krooni pidi aga kokku tulema plaanitud töötute uute hüvitiste ärajätmisest ning muudest erakorralistest tuludest nagu näiteks metsa müük.
Ministeeriumidekärpe suurimaks valulapseks on aga reformierakondlasest sotsiaalministri Hanno Pevkuri valdkond, kus algse plaani kohaselt oli vaja leida 2,3 miljardit krooni kokkuhoidu. Selle leidmine on aga vähetõenäoline, mistõttu valitsuses on päevakorrale tulnud järjest uusi maksutõusu ideid.
Nii näiteks arutati eile ka alkoholi-, kütuse- ja tubakaktsiisi tõstmist, käibemaksu tõstmist protsendi võrra ning tulumaksuvaba miinimumi langetamist 2250 kroonilt 2000 kroonile.
Samas mingeid kokkuleppeid maksude tõstmise kohta valitsus eile ei saavutanud.