Vaba Isamaaline Kodanik võtab vastu lühiprogrammi

Samuti käsitletakse kohalike omavalitsuste valimistega ning organisatsiooni põhikirja muutmisega seotud küsimusi. Kavas on vastu võtta ka poliitiline pöördumine riigikogus esindatud erakondade poole.

Ühing korraldas esmalt lühiprogrammi konkurssi, kuhu laekus üle kümne töö nii VIKi liikmetelt kui ka mitteliikmetelt.

Koostati valdavalt ekspertidest koosnev žürii, mille tegevust ühingu poolt koordineerisid Andres Ammas ja juhatuse liige Gunnar Polma. Žürii tegi kahe võistlustöö autoritele, Andres Herkelile ja Märt Meesakule ettepaneku ühise programmipõhja koostamiseks, millele järgnesid arutelud töörühmades.

Selle kuu algul saatsid Herkel ja Meesak ühingu liikmetele hindamiseks eelnõu, millele kokkulepitud tähtajaks laekus üle kolmekümne muudatusettepaneku, mis pannakse täna hääletamisele.

Tegemist ei ole valimisprogrammiga ega erakonnaprogrammiga, vaid lühiprogrammiga, mis määratleb VIKi liikmete peamised väärtused ja poliitilise ideoloogia.

Väljavõtteid lühiprogrammi eelnõust:

• Ümber tuleb korraldada võimusuhted omavalitsuste sees, samuti omavalitsuste ja riigi vahel. Praeguste omavalitsuste toimetulek sõltub keskvõimu soosingust. Medali teine pool on kohaliku võimu sundparteistamine. Tulevikumudel näeb välja teistsugune: vallad ja linnad pole keskvõimu vasallid, vaid inimeste «oma valitsused», kel on õigus määrata makse ning nende kasutamise viisi.
• Seniste maakondade asemel moodustame administratiivsed piirkonnad. Need peaksid olema sarnased Riigikogu valmimiste valimisringkondadega.
• Tõstame keskkonnaalast teadlikkust vastava õppe süvendamisega koolides.
• Ka erakonnad on kodanikuühiskonna osa. Nad ei vastandu sellele ega seisa kõrgemal. Seepärast tuleb piirata erakondade ebaproportsionaalselt suurt riigieelarvelist rahastamist ning kaotada muud eelised vabaühendustega võrreldes. Samas peab erakondade loomine ja valimistele viimine muutuma oluliselt lihtsamaks kui seni. Avatud ning kvaliteetse kodanikuharidusega keskkonnas on erakonnad maailmavaatel põhinevad ühendused, mitte korporatiivse võimukasu jagamise vahendid.
• Suurim tulevikusiht on eestluse säilimine ja tugevdamine. Tagatud peavad olema arvamuste vabadus ja sõnavabadus. Ühiskonnas tuleb kaitsta ja taastada lugupidavat suhtumist ning inimlikkust erinevatel tasanditel: tööandja ja töötaja, õpetaja ja õpilase, eduka ja vähem eduka ühiskonnaliikme vahel. Eesti ainus riigikeel on eesti keel ja ta jääbki selleks.
• Maksupoliitikas on oluline säilitada üheastmeline tulumaks eraisikutele, ja rakendada maksupoliitikat, mis stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse. Tulumaksuvaba miinimum tuleb oluliselt tõsta ning see peab olema veel suuremas sõltuvuses peres kasvavate laste arvust. Väljarände vähendamiseks ja tööjõuturu atraktiivsemaks muutmiseks on oluline vähendada tööandjate maksukoormust. Samas väldime tulumaksu alandamist kiire majanduskasvu ajal.
• Kultuuri rahastamise osakaal riigieelarves peab tõusma, toetada tuleb loomingut.
• Laste kasvatamine on Eesti jaoks tehtud töö, seda tuleb arvestada tööstaažina. Koduse vanema tööle naasmine olgu paindlik, võimaldades ka osalise koormusega töötamist. Paljulapselisi ja puuduses elavaid peresid toetame tasuta koolilõunate ja huviringide kaudu. Riik peab abistama üksikvanemaid, et kannatajateks ei oleks lapsed.
• Välis- ja julgeolekupoliitikas oleme väärtuspõhise lähenemise eestkõnelejad. Täidame endile võetud rahvusvahelisi kohustusi ja oleme ka partnerite suhtes nõudlikud. Venemaa eemaldumine õigusriikluse, demokraatia ja inimõiguste põhimõtetest on meie suurim julgeolekurisk. Euroopa Liidu suunal peame hoiduma liigsest föderaliseerumisest. Euroopa Liit peab jääma rahvusriike siduvaks riikide ühenduseks.