Kas lapsele saab nimeks panna Wytamas Lembitu?

Eesti Keele Instituudi juht Urmas Sutrop tõdes esmalt, et nimi Wytamas ei saa olla eestikeelne nimi, sest sisaldab võõrtähti w ja y, mis eestikeelses tekstis esinevad üksnes tsitaatsõnades või võõrkeelsetes nimedes.

«Taotleja väidab, et nimi on muinaseesti keeles, mis on tänapäeva eesti keelest erinev keel. Keeleteaduslikult on niisugune väide vähemalt diskuteeritav (eristatakse ju ka teiste keelte varasemaid perioode mõnikord eraldi keelekujudeks), kuid oluline on rõhutada, et sellel vanemal keelekujul puudus kindel kirjaviis ja ta on meile teada üksnes muukeelsete kirjapanijate tõlgendustes, kes eesti nimesid ja üksikuid sõnu panid kirja omale arusaadavas kirjaviisis enam-vähem samal põhimõttel, nagu kolonisaatorid sajandeid on pärisrahvaste nimesid kirjutanud Aafrikas, Aasias ja Ameerikas,» kirjutas Sutrop.

Asjale sisuliselt lähenedes tunnistas ta samas, et on raske näha selle nime etümoloogiat. «Nime on tõlgendatud nii sõnade viit kui ka võit abil. Seepärast on kroonikate nüüdistõlgetes (nt «Henriku Liivimaa kroonika») sageli jäetud isikunimede kirjutusviis muutmata. See on allikpublikatsiooni reegleid järgiv loogika, mis ei ürita teksti ise tõlgendada,» selgitas keeleinstituudi juht.

Ka nimede kirjutusviisi peab ta vaieldavaks. Ehkki ka Liivimaa kroonika erinevates käsikirjades on kirjapildid varieeruvad, muuulgas isiku- ja kohanimede kirjutamisel, on «taotleja soovitud nimekuju Wytamas üks hiliseid meelevaldseid teisendeid, kõik vähegi usaldusväärsed allikad /--/ kirjutavad seda nime kujul Vytamas,» kirjutas Sutrop täpsetele allikatele viidates.

«Taotleja teine soovitud eesnimi Lembitu on pärit samast allikast. Pole huvituseta märkida, et see on kõigest üks tõlgendus, olgugi ehk usutavaim, kroonikas esinevatest variantidest: Lambito, Lembito, Lembitu, Lembiti de Sackale, Lembitus,» selgitas Sutrop.

«Kokku võttes on võimatu näha eesnime Wytamas vastavust nimeseaduses esitatud nõuetele,» märkis ta.