Prügimägi rikub Liiva kalmistu väljanägemist

Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevase sõnul on tegu ammuse probleemiga. «See on kalmistu prügi, mis sinna kokku veetakse ja mida me püüame jõudumööda sorteerida. Seal on plastikut, kilet, pärjaaluseid, jooginõusid, küünlatopse ja inimeste poolt sinna toodud olmeprügi. Seda kõike me veame sealt tasapisi Jõelähtmesse Tallinna Prügilasse,» rääkis Taevas Postimees.ee'le.

Ta lisas, et tegu pole viimasel ajal tekkinud prügilaga, vaid juba mitmekümne aasta eest kasutusele võetud prügiladestuskohaga, kus endises liiva- või kruusakarjääris on nelja-viie meetri paksune jäätmetekiht. Praegu kasutab Liiva kalmistu seda kohta lihtsalt prügi sorteerimise platsina, sest teist sobivat kohta Liival pole.

Keegi on kalmistule sobimatu prügila kohta esitanud kaebuse ka keskkonnainspektsioonile. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul kinnitas samuti, et tegemist on probleemiga, millele pole lihtsat lahendust.

«Liiva kalmistu biojäätmete kompostimisplatsil olevate jäätmete osas kavandame ettekirjutust. Keskkonnainspektsioon on võtnud ühendust Tallinna linnavalitsusega küsimuses, kuidas olukorda lahendada ja meie andmetel on nad ka variante otsima asunud,» ütles Tuul.

Ta nentis, et tegemist on probleemse kohaga, mis on juba nõukogude ajast saadik biojäätmete kompostimisplatsina kasutusel olnud. «Paraku on sinna lisaks biojäätmetele viidud ka muid jäätmeid, mis sinna ei kuulu. Arvestades aega ja mahtusid ei ole koristamine ühe päeva küsimus. Vaatame, millisele seisukohale jõuab linnavalitsus ning sellest oleneb ka meie ettekirjutus,» lausus keskkonnainspektsiooni esindaja.

Taevase sõnul seisneb tänane probleem selles, kuidas inimesed oma prügi ära toovad. «Keskmine kalmistu külastaja võtab poest ostetud kilekoti, paneb sinna sisse kõik oksad, lehed ja okkad, mis hauaplatsile kukkunud on, seob selle pealt kõvasti kinni ja viskab esimesse ettejuhtuvasse konteinerisse,» rääkis Taevas.

«Selleks, et seda plastikut ja kilet kätte saada, käivad meie inimesed pikkade nugadega neid kotte lõhki lõikamas ja sisu välja raputamas. Ja nendest kottidest ei tule välja mitte ainult okkad ja lehed, vaid ka plastist küünlatopsid ja kalmuküünalde plekktopsid, plastmassist lillepotid ja muud asjad, mis tuleb veel omakorda ära sorteerida,» kirjeldas kalmistute juhataja tööprotsessi.

Ta lisas, et eraldi probleem on kalmistutel veel männiokastega, mis liigituvad küll biolagunevate jäätmete alla, kuid praktikas ei taha eriti hästi laguneda. Näiteks Pärnamäe ja Liiva kalmistu prügist moodustavadki suure osa männiokkad. Rahumäel, kus prügi koosneb suures osas puulehtedest, on selle võrra lihtsam.

Männiokaste kompostimiseks on vaja omaette tehnoloogiat ning häda sunnil tegelebki kalmistute juht sobiva variandi otsimisega. «Käisime ka Soomes asja uurimas, aga sealgi on männiokastega probleeme. Neil on selle võrra lihtsam, et on olemas jäätmete töötlemise tehas ning inimesed on teadlikumad ja ei viska kõiki asju segamini konteinerisse,» lausus Taevas.

Ta lisas, et näiteks Tallinna Prügilas on biolagunevate jäätmete vastuvõtuhind tunduvalt kallim kui tööstuslikel või segaolmejäätmetel. «Ja kui biolagunevad jäätmed ei lagune, siis nad paratamatult kogunevad. Ka see Liiva kalmistu niinimetatud prügimägi on ilmselt sellest tekkinud, et kunagi hakati sinna ladestama lootuses, et see kõik ära kõduneb,» nentis Tallinna Kalmistute juhataja.

Taevasel pole aimugi, mis prügila alumistes kihtides olla võib. «Meie oleme ta lihtsalt päranduseks saanud ja ise me sinna rohkem prügi ei ladesta, vaid kasutame seda ajutise hoiuplatsina,» rõhutas Taevas.

Jäätmete sorteerimisega on tema sõnul probleeme kõikidel Tallinna kalmistutel. Taevase sõnul on viimasel ajal küll plastjäätmete konteinerid tähistatud silmatorkavate kollaste kleepsudega, aga inimesed viskavad vana harjumust mööda ikka kõik läbisegi.