Tuus-Lauli küsimused tekitasid ministris soovi muuta riigikogu kodukorda

«Kas kuidagi saaks suunata seda, et me püsiksime ühe teema raames, ja et kui küsija küsib ning  selles sisaldub mitu sellist kiiva kiskuvat väidet, siis kuidas mul on võimalik kõigile nendele vastata? Ma saan aru, et kodukord seda täna ei võimalda, aga võib-olla peaks selle peale edaspidi mõtlema,» pöördus Pentus-Rosimannus riigikogu istungit juhatanud aseesimees Laine Randjärve poole.

Randjärv soovitas tal kahe minuti jooksul vastata oma valitud teemale.

Pentust panid nii küsima riigikogu liikme Marika Tuus-Lauli (KE) eelnenud küsimused. Esimene kõlas nii: «Elektri hinnast küsiks seda, mida me alati oleme küsinud. Ilmselt on praegu siin Estimaal teada küll igale inimesele, on ta poliitikaga tegelenud või mitte, et elektri kõrge lõpphind on tõesti valitsuse ja majandusministri poliitiline otsus. Me vaatame, et ülikõrged võrgutasud, Euroopa miinimumnõudest ligi viis korda kõrgem aktsiis, sinna pannakse otsa käibemaks, n-ö maksule pannakse otsa veel maks, ja taastuvenergia tasud jne – tegelikult on see kõik valitsuse haldusalas ja otseselt või pisut kaudsemalt  valitsuse poolt reguleeritav. Ütlen veel, et lubasite odavamaid kodukulusid, sealhulgas  kuskil poole võrra madalamat elektri hinda, aga kõik on läinud teistpidi. Mida te täna selle õigusteks oskate öelda, sest sellega peteti ka ... nii-öelda valitsuses ja Toompeal?»

Pentus-Rosimannus märkis vastates esmalt, et paistab silma, et Tuus-Laul ei pea praegusest majandusministrist eriti, mistõttu on tema rünnak ministri aadressil selgitatav. Samuti leidis minister, et paari esimese kuu järel oleks ennatlik teha väga kaugele ulatuvaid järeldusi avatud turu toimimise kohta.

Tuus-Laul jätkas küsimist nii: «Ma tõesti ei kõnelenud ainult majandusministri tegevusest, vaid kogu valitsuse tegevusest. Ja ma ei rääkinud turu avamisest, vaid kõrgetest riigimaksudest. Praegu statistika näitab, et aastataguse ajaga võrreldes on olnud eluasemekuludest kuskil kaks kolmandikku see, mis on tõusnud just elektri arvelt, see on 30 protsenti. Nii et vaesemad inimesed peavad kuskil 10 protsenti pere sissetulekust elektrile panema. Aga muidugi tekitab erilist tuska ikkagi see ülikõrge võrgutasu ja selle kujunemise salastatus. Minister ütleb küll, et see on ärisaladus, aga miks ta ikkagi on? Eesti Energia osutab meile ju avalikku teenust ja me peame selle kohta saama infot avaliku teabe korras, nii nagu seda tehakse naaberriikides. Ja ma küsingi: kui palju siis ikka Elering on sellest tohutust kasumist, mis eelmine aasta saadi, varustuskindluseks eraldanud, elektrivarustuse kindluseks?»

Seepeale nentis keskkonnaminister: «Ausalt öeldes, teie mõtte sellist uljast lendu on kaunis keeruline jälgida. Siin oli nii palju väiteid, millest suur hulk ei vasta tõele, nende kõigi ümberlükkamiseks kuluks ilmselt kõvasti rohkem kui infotunni aeg tervikuna võimaldaks.» Seejärel püüdis ta sisuliselt vastata.

Tuus-Laul aga ei jätnud ning viimane küsimus, mis pani keskkonnaministri riigikogu aseesimehe poole pöörduma, kõlas nii: « Mu küsimus puudutas võrgutasude kujunemise salastatust. Miks see ei ole avalik info, kui see mujal naaberriikides on? Miks me ei saa sellest midagi teada? See peaks tõesti avaliku teabe korras olema inimestele kättesaadav. Ma küsin aga juurde, miks on tehtud Eesti Energiast valitsuse kullaauk? Me teame, et sel aastal võetakse välja koos maksudega 100 miljonit eurot. Sandor Liive on ka ise öelnud, et neilt nõutakse kahte: ühelt poolt odavat elektrit, aga teiselt poolt põhjatult võetakse dividende välja. Need on kaks täiesti vastukäivat asja. Võib-olla juurde ka, ikkagi nendest summadest, miks me maksame tarbijana kinni seda Painküla täiesti mõttetut koostootmisjaama? Sinna on juba maetud kuskil 43 miljonit eurot. Neid asju on juba nii palju, et tõesti ei saa teisiti küsida.»

Kuidas minister nendele küsimustele vastas, saab lugeda riigikogu stenogrammist.