Kõige pikem lasteaia järjekord on Tartus

Kui Tartus oli lasteaiajärjekorras üle 1000 lapse, siis talle järgnevas Viimsi vallas oli see arv ligi poole väiksem, selgus rahvastikuministribüroo tehtud uuringust, mida täna tutvustati.

Seal ootas päevahoius kohta 670 last, pealinna järjekorra nimekirjas oli 390 ja Harku vallas 230 last. Uuringu teinud rahvastikuteadlane Mare Ainsaar rõhutas, et kui muidu lasteaiajärjekorrad vähenevad, siis Tartus on see drastiliselt tõusnud.

Lasteaiajärjekorrad olid veidi enam kui ühel kolmandikus Eesti omavalitsustest, kusjuures 29 omavalitsuses oli järjekorras enam kui 20 last. Vähem kui neli last oli järjekorras 21 omavalitsuses.

Mullu puudus laste päevahoiu võimalus viies omavalitsuses, kellest Lüganuse, Alajõe, Kohtla maksid oma laste hoidmise eest teistele omavalitsustele. Piirissaare ja Meeksi vald ei rahastanud üldse lastepäevahoidu, kuna seal on väga vähe lasteaiaealisi lapsi. Pealegi on osa emad töötud ning hoiavad ise oma lapsi.

Enamik Eesti lasteaiaealisi lapsi ehk 88 protsenti käib jätkuvalt munitsipaalomandis olevas lasteaias või päevakeskuses. Eralasteaed on igas kümnendas omavalitsuses ja eelkõige tegutsevad need jõukamate sissetulekuga inimestega, rahva arvu poolest suuremate ja ühe inimese kohta väiksema eelarvega omavalitsustes. Ainsaar rõhutas, et seos lasteaiajärjekorra ja eralasteaedade arvu vahel puudub.

Eelmise aasta jooksul tuli Eestis juurde 850 lasteaiakohta, millest 300 on eralasteaedades.

Eesti käib lasteaias või päevahoius 78 protsenti kolme- kuni seitsmeaastastest, kuni kolmeaastastest saab lastesõimes käia iga kaheteistkümnes laps.

Euroopa Liit soovib, et sõimekoht oleks igal kolmandal kuni kolmeaastasel lapsel ja lasteaias saaks käia 90 protsenti kolme- kuni seitsemeaastastest.