Ekspert: kindlasti arvestatakse ka Eesti spordiüritustel plahvatuse riskiga

Euroopa Nõukogu sporditurvalisuse alalise komitee Eesti esindajana töötav Kotter kommenteeris teemat Postimehe palvel eile Bostonis juhtunu valguses. Küsimusele, kuivõrd arvestatakse Eestis plahvatuste korraldamise ohuga, vastas Kotter, et kindlasti seda tehakse.

«Kindlasti arvestatakse ka selliste riskidega ning kui on vastav eelinfo või ohuhinnang, siis planeeritakse ka vastumeetmed,» ütles ta. «Igasugust eelinfot võimaliku vägivalla või rünnaku kohta võtame väga tõsiselt. Ka korraldajatele seab see suuremad nõudmised, näiteks võidakse ürituse koht varem valve alla võtta või tagada karmim läbipääsurežiim.»

Ta tõdes, et paraku ei saa traagiliste tagajärgedega vahejuhtumeid sajaprotsendiliselt välistada, kuid omalt poolt tuleb alati anda rohkem kui 100 protsenti,  et selliseid asju ei juhtuks. «Eestisiseselt ja ka rahvusvahelisel tasandil on politseil väga hea koostöö erinevate ametkondade ja suurürituste korraldajatega ning juba aastast aastasse toimuvate tõeliselt suurte ürituste korraldajad teevad oma tööd professionaalselt. Selle taga, kui osalejale või linlasele tundub kõik justkui iseenesest hästi laabuvat, on alati korraldajate suur pingutus ning hulk tööd ja planeerimist,» rääkis Kotter.

Politsei ja spodiürituste korraldajate koostööd selgitades ütles ta, et politsei annab ürituse turvaplaani koostamisel nõu ja soovitusi, mis peaksid täitmisel tagama selle, et kõik läheb hästi. «See eeldab väga head koostööd võimuesindajate, korraldajate ja turvalisust tagavate ametkondade vahel,» ütles ta.

Kotter rääkis, et üldiselt saab massiürituse turvalisuse hindamine alguse kogu regiooni ja Eesti üleüldisest ohutasemest. «Iga ürituse puhul hinnatakse eraldi, mis taseme võistlusega on tegemist, kelle vahel mäng toimub, palju on pealtvaatajaid, palju fänne tuleb välisriigist jmt,» kirjeldas ta.

«Eesti kontekstis võib kõrgendatud riskiga spordiüritustest kõneledes välja tuua mõned jalgpallimatšid, kus on olnud oht võimalikuks massiliseks korratuseks, mis nõuaks siis otsest politsei reageerimist.  Meie avalike suure osalejatearvuga rahvaspordiürituste puhul on peamised mured pealtnäha lihtsamad, ent sama olulised. Näiteks, et keegi auto alla ei jääks, liiklus oleks reguleeritud, meditsiiniline abi vajadusel olemas jne,» selgitas Kotter.

Ta märkis ka, et  paljud spordiüritustel turvalisuse tagamise nõuded tulenevad kehtivast spordiseadusest, kuid politsei hinnangul on need tänases keskkonnas aegunud.  «Seetõttu on siseministeeriumi eestvedamisel alustatud kehtiva redaktsiooni üle vaatamist, et teha vajalikud ettepanekud antud seaduse muudatusteks,» ütles Kotter.