Väikesesse näituseruumi oli kogu see tohuvabohu suhteliselt tihedalt kokku pressitud. Algul tunduski kõik nii kirju, et ei osanudki kusagilt alustada. Istusin esimese teleka ette ja jäin veerandtunniks kuulama vanade hipide jutte kanepist ja autostopist.
Tellijale
Mõnusalt segane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse liigendamine teemanurkadeks, mille keskel asub pideva jutuvooluga telekas, jagab muidu jube pisikese ruumi osadeks, ja see annab mõnusa võimaluse muudest eksponaatidest ja külastajatest eraldatuna videopilti süveneda. Materjalist ja jutuvestjatest õhkuv soojus ja sõbralikkus panevad ümbruse unustama.
Kuigi hipide tollane elu polnud alati nii roosiline, kui täna nostalgitsedes tundub, on vana hipiaeg enamasti esitatud toredate segasummasuvila-hetkedena. Mind jäidki kummitama romantilised uitmõtted kunagisest vahvast elust.