/nginx/o/2013/04/10/1684028t1h589b.jpg)
Eile kohtusid Moskvas Venemaa parlamendi ülemkojas riigikogu väliskomisjoni delegatsioon ja Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esindus, et arutada nii Eesti-Vene piirilepingu kui Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise viisavabaduse saavutamise võimalusi. Kaks tundi kestnud arutelul kinnitasid mõlemad pooled taas vajadust jõuda piirileppe asjus üksmeelele.
Praeguseks on toimunud välisministeeriumide delegatsioonide tasemel kaks Eesti-Vene kõneluste vooru ning kolmanda toimumisaeg peaks selguma peagi.
Venemaa föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni juht Mihhail Margelov ütles Postimehele, et parlamentide tasandil on nii Eesti kui Venemaa loonud väga hea õhustiku piirileppeni jõudmiseks. «See on konstruktiivne atmosfäär, mis soodustab piirileppe küsimusega edasiliikumist,» märkis ta. «Pean ütlema, et ajaloolises mõttes ei ole piirilepe meil kindlasti mitte kõige keerulisem rahvusvaheline küsimus. Siin on asi tehniliste probleemide lahendamises, poliitilised küsimused on tegelikult suurelt jaolt juba otsustatud.»
Margelovi sõnul tuleb mõista, et kogu ajaloolist pagasit, mis on Eesti ja Venemaa vahel, peavad arutama ja analüüsima ajaloolased, kuid poliitikuil tuleb tegeleda reaalse ja praktilise tööga – seda eriti praegu, keerulises rahandus- ja majanduskriisis, mil positiivne päevakord naaberriikide vahel aitaks parandada ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhteid.
Margelov lisas, et intensiivsed konsultatsioonid kahe riigi välisministeeriumide vahel käivad: «Neljapäeval kohtuvad meie [Eesti] kolleegid Vene asevälisministri Vladimir Titoviga, kes ise selles töös osaleb. Usun, et välisministeeriumi esindajad jagavad oma muljeid Eesti parlamendisaadikutega. Ütleksin, et töö on juba kõrges valmimisjärgus ja me jätkame seda ettevaatliku optimismiga.»
Mis puutub viisavabadusse Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, siis Mihhail Margelovi hinnangul teeb Eesti juba praegu küllaltki palju selle saavutamise heaks, näiteks oma konsulaatide tubli tööga. «Sellega näitab Eesti, et ta on huvitatud teie riiki sõitvate Vene kodanike arvu kasvatamisest,» märkis Margelov.
Föderatsiooninõukogu saadik Andrei Klimov märkis, et viisavabaduse küsimust ei saa lahendada ainult kahepoolsete suhete raames. «Minu meelest on küsimus selles, et Brüsselis ei jätku poliitilist tahet,» ütles Klimov.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et viisavabaduse küsimuse lahendamisel Venemaaga ei ole poliitilisi motiive. «Peamine on passid, registrid, suletud linnadega seotud küsimused – nendes asjades tuleb kokku leppida. Oleme teel selle poole,» kinnitas ta.
Margelovi hinnangul oli eilne kohtumine samm teel taastamaks ja uuendamaks alaliste konsultatsioonide tava Eesti ja Vene parlamendi vahel. «Regulaarseid konsultatsioone on olnud üle kümne aasta. Selle ajaga oleme õppinud mõistma, et mida praktilisemad ja pragmaatilisemad on suhted meie, naaberriikide vahel, seda edukamalt ja perspektiivikamalt saab neid suhteid ka arendada,» leidis Margelov.
Marko Mihkelsoni arvates on oluline, et kahe riigi parlamendiliikmed ja poliitikud saavad niimoodi kohtudes otse kõnelda kahepoolsete suhete küsimustest ja probleemidest. Tema sõnul peaks üks järgmistest seesugustest kohtumistest toimuma Narvas ning teisel pool piiri Leningradi oblastis, et saaks tutvuda mõlemal pool piiri asuva infrastruktuuri seisukorraga.
Kohtumine lõppes ühispildi tegemisega föderatsiooninõukogu fuajees ning Eesti delegatsiooni liige Imre Sooäär võttis sealsamas paar akordi saalis seisval Estonia klaveril.
Täna on Eesti delegatsioonil töölõuna Venemaa asevälisministri Vladimir Titoviga ning kohtumised riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškoviga ja föderatsiooninõukogu esimese aseesimehe Aleksandr Toršiniga.