/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2013/04/08/1680280t1h121d.jpg)
Politseijuhikandidaat peadirektorina enam tänavale kuritegusid lahendama ei kipu.
Elmar Vaher: olen üks politseinik paljude seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher otsustas eile esitada politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohale praeguse Põhja prefekti Elmar Vaheri, kes on ministri hinnangul näidanud ennast tugeva juhina.
Üks mu tuttav, kes teid teab, ütles, et Vaher on peast politseinik. See oli heatahtlik ütlemine, tähenduses, et olete sirgeselgne ja printsipiaalne, ka eraelus…
Andrus Vaarik on peast näitleja. Üks parimaid arste Eestis Ilmar Kaur on ka peast arst.
See oli heatahtliku naljaga öeldud, et olete põhimõttekindel. Üks mu kolleeg jälle ütles, et kui te saate politseijuhiks, siis teie olete inimene, kes ei taha jääda puhtaks bürokraadiks, et ka juhina meeldib teile töötada põllul. On see politseijuhina üldse võimalik?
Peadirektori amet, nagu ka paljud muud juhikohad, on seotud ikkagi meeskonnaga. Peadirektor küll päris see ei ole, et mingil hetkel midagi otsustad ja siis jooksed tänavale. Tõsi, et prefektina käisin ma juhtimas raskemaid uurimisi, peadirektorina pean aga pigem uskuma oma meeskonda, kes seda tööd tegema peab.
Politseiameti peadirektor peab suhtlema kahes suunas. Üks suund on ministeerium ja teine on politseiamet. Kuidas teie seda tasakaalu näete, on see 50:50?
Kolmas osaline tuleb kohe juurde tuua – see on avalikkus, need kelle heaks me töötame. Paari sõnaga on väga keeruline öelda, aga tegelikult peab politsei- ja piirivalveameti peadirektor avalikkusega pidevalt suhtlema. Nii ongi kolm olulist kanalit: sisse (politsei), partnerasutused (ministeerium) ja ühiskond.