Kool tohib klassipildi veebi riputada

«Kaameras nähakse sageli lahendust ükskõik millistele probleemidele – olgu see ujula, kus pannakse kaamerad riietusruumi, või kool, kus kaamerad tuuakse lausa klassiruumi, et hoida olukorda kontrolli all,» iseloomustas andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep suundumust.

Tema sõnul puudutab täna avaldatav juhend kõiki, kel on pilti salvestav seade. «Meil on järjest rohkem juhtumeid «inimene inimese vastu», sest potentsiaalselt on iga eraisiku käes üks hea kaamera,» lausus Peep.

Juhendi projektist oli meedias juttu juba märtsis, mil sellele küsiti osaliste arvamust. Toona nõudis inspektsioon, et kool ei või teha koolis jäädvustatud pilte avalikult kättesaadavaks lapsevanema nõusolekuta, vaid need tuleb üles laadida piiratud juurdepääsuga internetikeskkonda.

«Mööname, et lasteasutuste üldruumides, kus inimesel on võimalik valida, kas pildile jääda, ei pea pildistamisel inimeste nõusolekut küsima, ja kui tegemist on kooliüritusega, siis on see avalik üritus,» rääkis Peep. «Kui on teada, et seal pildistatakse, siis on sellega kõik korras. Kuulujutud, et koolid jäävad pildituks, ei vasta tõele.»

Olukord on teine, kui koolid seavad ise piirangud. Inspektsioon soovitab lasteasutustel kehtestada reeglid üritustel ja üldruumides pildistamisele ja filmimisele.

Peep lisas, et kui inimesed lähevad klassipildile teadmisega, et fotod avalikustatakse, ei näe inspektsioon nende avalikuks tegemises probleemi. «Samas tuleks kaaluda, kas õpilaste fotosid koos nimedega on mõistlik teha veebilehe otsingumootorile avatuna kättesaadavaks,» täpsustas ta.

Lugu on teine, kui kaameraga minnakse klassiruumi, kus käib õppetöö, sest seal pole inimesel võimalik pildile mitte jääda. Avalikustatavale pildile jäämine peab eeldama nõusolekut ning alaealiste pildistamiseks tuleb luba küsida vanematelt.

Peep juhtis tähelepanu juhendi punktile, mis käsitleb kellestki tehtud ülesvõtte avalikustamise lõpetamist. Pildile jäänu võib avalikustamise lõpetamist nõuda ka siis, kui on varem avalikustamisega nõus olnud.

«Avalikustamise lõpetamist saab nõuda, aga juhul, kui avalikustamine tähendab asjaosalise ülemäärast kahjustamist, ja asjaosaline peab oma soovi põhjendama,» täpsustas Peep. «Kui jäädvustamiseks polnud algusest peale õigust – kedagi filmiti näiteks avalikus kohas piilukaameraga –, võib nõuda avalikustamise lõpetamist seda põhjendamata.»

Näiteks väljakust tehtud pilt, kus palju inimesi peal, ei ole probleem. Kui aga keegi jääb pildile jääl pikali kukkununa ja valust oiates, siis on see Peebu hinnangul mõistlik põhjendus foto veebist maha võtmiseks, kuna inimene ei pruugi tahta abitus olukorras pildile jääda.

«Mäletan ühte juhtumit, kui mitte ühegi reegli vastu eksinud inimest filmiti politseireidil,» meenutas Peep. «Hiljem näitas telekanal korduvalt salvestist roolijoodikutest rääkides. Inimene läks riigikohtuni välja ja võitis.»

«Suures plaanis filmimine iseenesest ei ole probleem, aga kui inimesed on äratuntavad ja räägitakse millestki tundlikust, näiteks alkoholismist või töötusest, saab see probleemiks,» rääkis Peep.

Ta märkis, et riigikohus möönab, et asjaosalise nõusolekuta võib suures plaanis näidata õiguserikkujat, kui sel on ajakirjanduslik eesmärk. Näiteks selleks, et hoida ära purjuspäi autojuhtimist.

Turvakaamera vaateväljas olev inimene peab teadma, et teda filmitakse, ning kaameraid ei tohi olla näiteks riietus- või klassiruumis. Varjatud filmimine – nii turva- kui ka muu kaameraga – on lubatud vaid kriminaalmenetluses või riigi julgeoleku huvides.

Kas autokaamerad lähevad salajase filmimise alla?

«Andmed on isikuandmed seni, kuni need on võimalik viia kokku konkreetse inimesega,» rääkis Peep. «Kui väga häguselt üldpildilt pole võimalik nime näoga kokku viia, pole tegemist isikuandmetega.»

Avalikku huvi sündmuse vastu saab teenida ka isikuid tuvastamata, soovitas Peep. Näiteks kui autokaamera video avaldatakse ajakirjanduses, tuleb sündmus esitada nii, et isikud ei saaks tuvastatud.

Andmekaitse inspektsiooni «kaamerajuhend» kehtib puhkudel, kui isik on tuvastatav. Isikuandmete seadus, millest juhend lähtub, ei puuduta isiklikuks otstarbeks pildistamist ja filmimist. Vähemalt niikaua, kuni see jääb mõistlikus ulatuses erasfääri.

Kujutiste avaldamine

•    Andmekaitse inspektsiooni juhend käsitleb pilti edastavate või salvestavate seadmete jäädvustuste kasutamist. Sellised seadmed on näiteks turva- ja valvekaamerad, aga ka igasugused muud video- ja fotokaamerad, sh eraisikute kaamerad. Juhend kehtib puhkudel, kui isik on tuvastatav.

•    Kui inimene salvestist pereringist välja ei jaga, ei ole vaja kedagi teavitada ega kellegi nõusolekut küsida.

•    Kui eraisik filmib avalikus kohas selleks, et salvestis hiljem avalikustada, peab ta arvestama, et ei või filmida varjatud kaameraga.

•    Fotosid ja videoid sõpradest võib jagada samade sõpradega. Sõprade nõusolekuta ei tohiks neid jagada muudele inimestele.

•    Avalikus kohas võib inimestelt nõusolekut küsimata avalikustamise eesmärgil filmida, kui vaatevälja jäävaid inimesi teavitatakse sellises vormis, mis võimaldab neil jäädvustamise faktist aru saada ja seda soovi korral vältida.

•    Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalik koht ei ole näiteks kutsetega ball või korruselamu trepikoda.

•    Kui inimesel ei ole avalikus kohas võimalik kaamera ette jäämist vältida, võib teda filmida siis, kui ta selleks nõusoleku annab või ta ei ole jäädvustusel tuvastatav. See ei puuduta avalikul üritusel filmimist ja turvakaameraid.

•    Keelatud on kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasündmusega. Jäädvustuse kasutamine ka positiivse sündmuse juures ei asenda nõusolekut.

•    Turvakaamerate salvestisi tuleb kasutada eesmärgist lähtudes ja nende olemasolu tuleb inimestele selgelt teatavaks teha. Riietus-, tualett- ja duširuumis ei tohi kaameraid kasutada ka mitte vara kaitseks.

•    Klassitunnis ei tohi kasutada videovalvet ka mitte turvalisuse tagamiseks.

Allikas: andmekaitse inspektsioon