Vello Vikerkaar: teateid halvalt lapsevanemalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vello Vikerkaarkolumnist

6. aprill 2013, 00:00

Nähes triipkoodilugejat mu kolmeaastase poja Roberti käes, karjatas Selveri töötaja: «See ei ole mänguasi!»

Tegelikult on see väga lahe mänguasi. Uudse SelveEkspressi süsteemi kaasaskantav triipkoodilugeja mahub täpselt Roberti pisikesse pihku ja on hõlpsasti käsitsetav: selle selgesti nähtavat punast laserkiirt saab raskusteta suunata õige kaugele, et hävitada kaubanduskeskuse draakoneid, keda Robert innukalt taga ajab. (Kes küll oleks võinud arvata, et Selver draakonitega hädas on?) Et Selver hoolitseb seadme laetuse eest, ei saa selle akud kunagi tühjaks, nagu juhtub Roberti teiste mänguasjadega.

Vahetevahel suunab Robert siiski seadme kuhugi, kuhu pole vaja, ning mu arvele ilmub mõni soovimatu kaup, mida ostukorvis pole. Ma üritan tal siiski silma peal hoida ja vajaduse korral triipkoodilugejaga soovimatu kauba eemaldada. Muidugi ainult juhul, kui ma suudan selle leida, nagu juhtus lokitangidega, mille Robert oli osavalt mu ostude hulka lisanud. Kuid ka kümme minutit kõigi riiulil olevate lokitangide tulistamist masinaga ei kõrvaldanud seda minu arvelt.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles