Tallinna tänavad lähevad iga aastaga hullemaks

Tallinn on ilge, must ja räpane. Tänavad on auke täis. Isetekkelised prügimäed, koerasitt, mahaloobitud praht ja porisegused lumekuhjad. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, just tema haldusalasse kuuluvad teed ja teede puhastus, ainult naerab selle peale: «Ha-ha-ha, teate ma ütleks teile midagi, aga ma ei hakka. See on kevad, lumi on veel sulamata…».

Klandorfi alluv Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann seletab samuti asja lume ja jääga. Kirjeldavas mõttes on mõlemal mehe ju tegelikult ka õigus. Talvel tuleb lumi ja jää, see seguneb liiva ja naelakummide poolt ülespuistatud tolmuga, lisaks mahaloobitud prügi ja jäätmed ning annabki kevadeks kokku paraja laga. Samamoodi lõhub jää ja lumi ka tänavaid.

Igapäeva linnaelus see teadmine eriti siiski ei aita. Tallinlane Vallo Pooler kirjeldab mõni päev tagasi temaga juhtunud – liikus Balti jaama poolt Telliskivi trammipeatusesse, kõik vee all, jalakäijad ukerdasid mööda kitsast jääriba, mees kukkus, riided porised, nutitelefon hävis. Võttis koheselt ühendust Mupoga, et kes vastutab, nemad ütlesid et Kommunaalamet. Kommunaalamet võttis küll vastu avalduse, aga teatasid, et vastavad kuu aja jooksul. Kokkuvõttes tüüpiline lugu tänase päeva Tallinnast, kus jalakäijad lõhuvad ennast kõnniteedel ja autod tänavatel.

Linnajuhid võivad süüdistada küll kevadet (nagu Nõukogude ajal – aastaajad), huvitav aga miks sellist kevadet Helsingis või Stockholmis pole, peamine põhjus on siiski mujal. Tallinna linnavalitsus kulutab teede remondiks ja teede puhastamiseks lihtsalt liiga vähe. Näiteks selle aasta eelarves on teederemondile planeeritud 4 miljonit eurot ja teede puhastamisele 11 miljonit eurot, aasta varem olid vastavad numbrid 5,15 ja 11,65 miljonit. Eriti suur langus seega remondirahade osas.

Tõsi, siin tuleb arvestada et riik lisab pidevalt oma poolt Tallinna tänavateremondiks raha juurde, sellel aastal näiteks 3 miljonit eurot. Tallinna enda panus on aga pidevalt vähenenud. Kusjuures tegu ei ole ühekordse sündmusega, et käesoleval aastal raha vähenes, aga muidu on asjad korras. See on pikk trend. Kümme aastat tagasi näiteks kulus linnaeelarve rahadest teedelappimisse 1,5 protsenti ja puhastamisesse 2,5 protsenti, tänavu on suhtarvud aga 0,9 protsenti ja 2,5 protsenti. Vahepeal kerkisid need arvud aga lausa kahe ja nelja protsendi piirimaile. Ka on linn latti pidevalt allapoole lasknud. Kui kümme aastat tagasi kirjutas linnavalitsus aasta eesmärgiks 160 000 m2 teede remontimise, 2006. Aastal lausa 250 000 m2 remontimise, siis paar aastat tagasi oli eesmärk langenud juba 130 000 m2 ja trend ei muutu.

Teederemondi ja teedepuhastuse korraldust võibki siin vaadelda koos, mõlemad on niikuinii Kommunaalameti rida, aga seotud ka selles mõttes, et kui pole piisavalt raha, et teid lumest ja jääst koristada, siis seesama lumi ning jää lõhub ka teid, mida remontida. Kokkuvõttes – teeremont ja teede puhastamine on pidevalt linnaeelarve pingereas tahapoole langenud.

Lõpuks möönab ka kommunaalameti juht Ain Valdmann, et asi jääb raha taha kinni ja et tema valdkonna eelarveread on aastast-aastasse vähenenud.

«Rahalises mõttes pole jää ja lume lõhkumine ja koristamine otstarbekas,» kirjeldab Valdmann asjade seisu.

Muus osas aga jäävad tema käed lühikeseks. See on volikogu otsus, viitab Valdmann poliitilistele prioriteetidele. Loodame suvel raha juurde saada, vaatab Valdmann tulevikku. Enne aprilli lõppu aga ei julge linn prognoosida, mida ja kui palju on vaja remontida, kui palju üldse teha jõuab ning kui palju lisaraha võiks vaja minna. Selleks ajaks loodetakse lume lõplikku sulamist ja siis peaks jää, lume ja laga alt teede seisukord tervikuna välja paistma, siis näeb kus ja mida remontida.