:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2008/04/16/33448t1h7474.jpg)
Kuu aja jooksul ei saanud ükski inimene Eesti liikluses surma. Ümberlükkamatu fakt, ja ometi kaasnes sellegagi meediaavarusis ironiseerivaid, isegi küünilisi kommentaare. Küll nähti põhjust tänavaaukudes, küll kütuse kallinemise tõttu piiratud sõitudes. Aga miks ometi mitte, küsin, tähelepanus, suuremas hoolivuses üksteise suhtes? Kas me olemegi sellised jõhkardid, nagu anonüümsest kommentaarimeediast vastu karjuv «tegelikkus» meid kujutab?