Välisõpilastele kodu leidmist takistavad mugavus ja pooleliolev remont

«Me elame ja hingame selles rütmis, et leida vahetusperesid,» rääkis Kaisa Tamkivi õpilasvahetusega tegelevast YFU Eestist ja tunnistas, et vahetuspere leidmine on väga keeruline. Näiteks selle aasta augustis saabub Eestisse 23 välisõppurit ning praegu on vahetuspere leitud vähem kui pooltele tulijatele. Aega asenduskodu leidmiseks on jäänud vaid kuu.

Tamkivi arvates on mugavus see, mis takistab välismaalt tulnud õpilase vastuvõtmist.
Tihti öeldakse, et ei taheta võõrast oma perekonda elama. «Ei taheta ise tekitatud elumuutusi, kuna neid on niigi palju. Inimestele tundub, et lihtsam on oma perega oma kodus omi asju ajada, sest kui tuleb vahetusõpilane, siis tuleb veidi ka oma elu kohandada,» selgitas ta.

Remont on pooleli

Sageli ütlevad pered, et nad ei soovi võõrast inimest oma perekonda elama. Ka tuuakse tihti põhjenduseks pooleliolev remont või ruumipuudus. «Kuigi meie kogemused on näidanud, et kui vahetusõpilase tulek on ette teada, siis näiteks remondid lõppevad oluliselt kiiremini,» tõdes ta.

Tamkivi kinnitusel ei esita nad vahetusõpilast vastuvõtvale perele ja kodule mingeid erinõudmisi. «Ei pea olema oma maja, mis on värskelt remonditud. Õpilased elavad ka korterites ja metsa sees olevates taludes,» rääkis ta.

Erilisi nõudeid perele ei esitata

Vastuvõtval perel on kohustus tagada õpilasele voodi ja kirjutuslaud ning tuba võib ta jagada teiste lastega. Ka võib vahetusõpilase võtta pere, kus on vaid üks vanem.

«Meie kriteeriumiks on avatud mõtlemine ja soe süda,» toonitas Tamkivi. Tema sõnul on vahetusõpilasel lihtsam sisse elada, kui peres on lapsi, kuna siis on elukorraldus lastepärane ja on keegi, kes võõrsilt tulnu oma sõpruskonda kaasa võtab.

YFU esindaja sõnul ei saa öelda, et perele lisakulutusi ei kaasne, kuna peredel on kohustus tasuda vahetusõpilase toidu eest. Taskuraha, riiete, maiustuste ja kinopiletite ostmiseks vajalik summa peab noorel endal olema. «Osa peresid ütleb, et pole vahet, kas laua taga istub üks laps rohkem, aga need, kes on harjunud oma laste peale rohkem kulutama, tunnistavad, et kulud on suuremad,» tõdes Tamkivi.

Eestlaste kinnine iseloom

«Oma osa on eestlase kinnisel iseloomul ja konservatiivsusel, teiselt poolt võib olla ka kartus, et see mõjutab tuntavalt pere-eelarvet,» arvas riigikogu liige Mati Raidma, miks eestlased vahetusõpilasi oma perre võtta ei julge. Nende peres on olnud vahetusõpilane Mehhikost ja sel aastal elab tütarlaps Saksamaalt.

Saadiku sõnul on eestlastel tihti raske mõista, et vahetusõpilane soovibki tutvuda tavalise Eesti eluga ning pahatihti püütakse olla võimendatult külalislahke.

«Tuleb elada oma elu, sest siia tulev õpilane just seda soovibki avastada ja tundma õppida,» lisas ta.

Raidma meenutas, kuidas nende pere Mehhikost tulnud vahetusõpilase tulles püüdis igal õhtul kindlal kellaajal koos õhtust süüa, kuna nii on mujal kombeks.

«Kuid hiljem ütles tütarlaps, et küll teil Eestis on tore komme niimoodi õhtuti kindlal kellaajal koos õhtust süüa ja päevast rääkida,» meenutas Raidma.

Elu Eestis on mõnus ja turvaline

Tema sõnul on mõlemad nende peres elanud tütarlapsed tunnistanud, et Eestis on mõnus ja turvaline elada. «Seda me ise ei oska märgatagi,» nentis saadik.

Tema sõnul oli Mehhiko tütarlaps näiteks väga ehmunud, kui perega McDonaldsis söömas olles nägi, et ema jättis väikse lapse üksi laua taha istuma ja läks leti äärde söögi järele. «Tütarlaps kohkus, et kuidas nii saab, et kas keegi seda last ära ei vii,» tõi ta ühe näite.

Raidma sõnul on ta mitme vahetusõpilase käest kuulnud, et ka edaspidi soovivad nad oma elu Eestiga siduda, näiteks tulla siia kõrgkooli õppima.

Selle aasta augustis saabuvad Eestisse 15- kuni 18-aastased vahetusõpilased Saksamaalt, Šveitsist, Moldovast, Belgiast, Taist, Hollandist ja Ecuadorist.