/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/03/27/1660936t1he7ce.jpg)
Käesoleval aastal on liikluses hukkunud rekordvähe inimesi. Maanteeameti nõuniku Villu Vane hinnangul on selle taga järskude muutusteta talveilm, kuid ka terve rida pikema aja jooksul liikluses toimunud muutusi.
Vane headest liiklusnäitajatest: stabiilne talveilm soosib ohutut liiklemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on 26. märtsi seisuga liikluses hukkunud 4 inimest. Mullu oli see arv samal ajal 27. Inimvigastustega liiklusõnnetusi on toimunud 194, mullu samal ajal 256. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilitsa sõnul on see kõige rahulikum periood viimase poole sajandi jooksul.
«Selle taga on ilmselt muutused, mis on toimunud pikema ajaperioodi jooksul,» pakkus Vane. «Kui 2000. aastate alguses hukkus aastas keskeltläbi 200 liiklejat, siis viimasel kolmel aastal oli hukkunuid keskmiselt 90.»
Vane hinnangul on liiklus muutunud ligi kaks korda ohutumaks.
«Liiklusohutus sõltub keskkonnast, sõidukist ja liiklejast, viimasest muidugi kõige rohkem,» loetles ta. «Muutunud on aga viimase kümnendi jooksul kõik. Sõidukipark on uuenenud ja ohutum. Muutunud on keskkond, moodsa sõnaga taristu – maanteede kõrvale on ehitatud ligi 400 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid, on lisandunud pea samapalju kilomeetreid valgustatud teelõike, sadu kilomeetreid teid on muudetud ohutumaks.»
«Ja muutunud on ka liikleja, tema käitumine ja hoiakud – neid muutuseid näitab liikluskäitumise monitooring ja uuringud,» kinnitas ta. «Oma mõju on ka muudatustel rahvastikus – meid on vähem, elanikkond on vananenud ja laste, sh ka noorte arv on väiksem.» Noored aga kuuluvadki riskirühma.
Kuna liiklusõnnetus on sõna otseses tähenduses ka õnnetus, mis ei hüüa tulles ja mille toimumine on seotud mitmete asjaolude kokkulangemisega, siis ei muutu olukord kunagi mingi sirge graafikujoone põhjal, märkis ta.
«Ikka on paremaid aegu ja tagasilööke ka, oma osa on alati ka juhusel. 2010. aasta oli liikluses hea, siis läks olukord kehvamaks, 2012. aastal olukord taas paranes,» meenutas Vane. «Tänavune aasta on alanud väga hästi. Üheks põhjuseks on need pikema aja jooksul toimunud muudatused, teisalt on olnud talv liiklusele suhteliselt soodne – masendavalt pikk, kuid seejuures väga väheste järskude muutustega.»
«Stabiilne ilm soosib aga ohutut liiklemist,» lisas ta.
Vane nentis, et ka augud kahtlemata mõjutavad liiklemist, kuid ta kahtleb, kas praegust liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemist saab nendega seostada. Pigem olevat neil olukorda halvendav mõju – pingsalt aukude vahel laveerides võib nii mõnigi kord jääda märkamata teed ületav jalakäija või punane foorituli.