/nginx/o/2013/02/01/1551942t1hdf8f.jpg)
Igaüks teab laulu «Õllepruulija» – selle põhjal oleme lähedased sakslastele. Ka meile maitseb hapukapsas, sealiha ja õlu. Saksa keel oli meie maal asjaajamise ja valitsemise, teadusuuringute ja õpetamise keeleks pea seitse sajandit.
Tellijale
Mikk Sarv: maameelsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas on maakeelsus ja maameelsus vorminud ning kujundanud saksakeelseid elanikke meie maal. Kuuldavasti on enne teist maailmasõda Eestist lahkunud baltisakslased jätkanud Saksamaal omavahel eesti keeles suhtlemist oma identiteedi säilitamiseks. Sageli tõmbame nende ja endi vahele terava piiri – sel pole midagi tegemist meie rahva ja keelega. Kuid kas see ikkagi on nõnda?