/nginx/o/2012/06/27/1187156t1head7.jpg)
Eesti elanikud ei usu eriti, et vabaühendused kohalikus või riigipoliitikas midagi ära teha suudavad, samuti on nad loiud ise sellistesse ühendustesse astuma või muul moel otsuste tegemistesse sekkuma.
Uuring: Eesti elanikud torkavad silma usaldamatusega vabaühenduste suhtes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riikides leiab enamik elanikest, et vabaühendused suudavad mõjutada kohalikke (75 protsenti) ja riigi tasemel (70 protsenti) otsuste tegemist, selgus Eurobaromeetri uuringust «Eurooplaste hõivatus osalusdemokraatias». Eristuvad selle poolest Rumeenia, Kreeka, Bulgaaria, Portugali ja Küprose elanikud, kellest enamik leiab, et Euroopa kodanikud ei vaja valitsusväliseid organisatsioone.
Eestis on aga silmatorkavalt suur hulk elanikke – tervelt viiendik, kes lihtsalt ei tea, kas kodanikud selliseid ühendusi üldse vajavad.
Lätis ja Tšehhis arvab enamik, et poliitiliste otsuste mõjutamiseks ei anna vabaühendustesse astumine tulu.
Samuti on euroliidu riikides enamasti üle poole vastanutest leidnud, et vabaühendustel on samu väärtusi ja huvisid, mis neil. Selle poolest eristuvad ülejäänutest Eesti, Hispaania ja Tšehhi – neis riikides leiab suurem osa vastanutest, et valitsusvälised organisatsioonid ei jaga nende huve ja väärtusi.
Eestlased on ka suhteliselt loiud omal initsiatiivil avalikke teemasid tõstatama ning valitud esindajatele oma arvamust avaldama – vaid 13 protsenti kinnitas, et on kohalikke küsimusi ise tõstatanud. Riiklikel teemadel sõna võtnuid oli vaid 3 protsenti.
Ametiühingud ei ole populaarsed
Keskmiselt kuulub Euroopas vabaühendustesse viiendik elanikest. Kõige enam neid, kes ei kuulu ühtegi ühendusse, on Leedus (84 protsenti), Eestis (81 protsenti) ja Rumeenias (80 protsenti). Teises skaala otsas on Põhjamaad – kolmanda sektori organisatsioonidest on täielikult eemale jäänud Rootsis vaid 19 protsenti, Soomes 20 ning Taanis 21 protsenti elanikest.
Eriti aktiivselt kuulutakse Põhjamaades ametiühingutesse. Taanis kuulub ametiühingutesse koguni 61 protsenti elanikest, mis on euroliidu suurim protsent. Rootsis ja Soomes kuulub ametiühingutesse 54 protsenti elanikest. Eesti ja Leedu seevastu torkavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma kõige loiuma ametiühingutesse kuulumisega - vaid 3 protsenti elanikest on nendesse astunud.
Samuti ei kiputa Eestis astuma ka erialaühingutesse. Uuringu andmetel on Eestis nendega liitunud 4 protsenti inimestest. Ka teistes Euroopa riikides pole ametipõhised ühingud väga levinud, aktiivseimad on selles taas Taani töötajad, kellest on 27 protsenti erialaühingute liikmed.
Tööandjate organisatsioonidega liitunute hulka näitab uuring Eestis aga suisa 0 protsenti.